Venemaa ja Poola taasalustasid kõnelusi Katõni küsimuses

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Evelyn Kaldoja
Copy
Katõni ohvrite väljakaevamine 1943. aasta 1. aprillil.
Katõni ohvrite väljakaevamine 1943. aasta 1. aprillil. Foto: SCANPIX

Eile taasalustati Poola ja Venemaa kõnelusi rohkem kui 22 000 1940. aastal Katõnis Jossif Stalini käsul hukatud Poola ohvitseri rehabiliteerimise üle, kirjutab Poola raadio veebileht.


Poola kodanike kallal toime pandud inimsusevastaseid kuritegusid uuriva Rahvusliku Mälu instituudi juht Lukasz Kaminski peab kõnelusi Vene Presidendi Inimõiguste Nõukogu juhi Mihhail Fedotoviga.

Endisest ajakirjanikust Fedotov toetab seadusemuudatust, mille kohaselt Katõnis hukatud poolakad rehabiliteeritaks, ning valmistub sellekohase soovituse tegemiseks president Vladimir Putinile.

Selle kuritöö ohvreid tapeti mitmel pool üle Nõukogude Liidu, sealhulgas Venemaal Smolenski lähedal asuvas Katõni metsas.

Moskva, kes oli kümnendeid väitnud, et veretöö panid toime sakslased, võttis süü ametlikult omaks aastal 1990. Sellegipoolest pole siiani jõutud rehabiliteerida kohtuotsuseta hukatud poolakaid, kellest enamuse moodustasid reservohvitserid. Protsessi lõpuleviimine tähendaks, et Katõni ohvrid oleks kuulutatud selgelt süütuks ja nende au lõplikult jalule seatud.

Poola Raadio kohaselt oodatakse, et koostöö Fedotoviga võiks puudutada ka tulevast Poola-Vene koostööd teiste Nõukogude Liidu sõjakuritegude küsimuses.

Vähem kui kahe nädala pärast peaks Katõni veresauna osas oma otsuse langetama ka Euroopa inimõiguste kohus. Juhtumi viisid sinna ohvrite pered, kes süüdistavad Vene võime selles, et need pole suutnud läbi viia korralikku juurdlust, kohelda vastuvõetaval moel tapetute lähedusi ega teha koostööd ka Euroopa inimõiguste kohtuga.
 

Tagasi üles