/nginx/o/2012/04/05/1042712t1he59c.jpg)
Poola parlamendis on tekkinud parteideülene liit, kes soovib sileesia keelest teha Sileesias ametliku teise keele, kirjutab Poola raadio veebileht.
Poola vaeb sileesia keelele ametliku staatuse andmist
/nginx/o/2013/07/05/1875346t1h0782.jpg)
5. aprill 2012, 14:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastavalt seaduseelnõu toetavad valitsusliitu kuuluv Kodanike Platvorm ning opositsiooniline Demokraatlik Vasakliit (SLD) ja liberaalne Palikoti Liikumine. Sileesia keelt väidab end valdavat umbes 20 protsenti selle piirkonna elanikest ning keeleteadlased pole jõudnud kokkuleppele, kas tegu on omaette keele või pigem lihtsalt murrakuga.
Juhul, kui eelnõust peaks saama seadus, peaksid kohalikud võimud seal üles panema kahes keeles tänavasildid. Samuti tekiks kohalikel õigus kasutada sileesia keelt ametnikega suhtlemiseks ja ametlikes dokumentides.
«Me tahame, et sileesia dialektist saaks keel,» ütles parlamendis suuruselt kolmanda Palikoti Liikumise pressiesindaja Andrzej Rozenek ajalehele Rzeczpospolita.
Valitsusliit on selles küsimuses lõhestatud. Paremtsentristliku Kodanike Platvormi Sileesia taustaga saadikud toetavad seda ettepanekut, väiksem koalitsioonipartner Poola Põllumeeste Partei (PSL) on aga kuulutanud oma kindlat vastuseisu.
Sileesia keelele teatud piirkonnas teise ametliku keele staatuse andmise vastu on ka opositsiooniline Seaduse ja Õigluse partei (PiS). Viimaste parlamendisaadik Jerzy Polaczek hoiatas, et selliste algatuste eesmärk on nõrgendada inimeste sidemeid kodumaaga.
2011. aastal läbi viidud statistikaameti uuringu kohaselt ütles 809 000 Poola kodanikku, et nende rahvus on sileeslane. Vaid pooled neist pidasid end ka poolakaks. Lisaks Poolale leidub sileesia keele rääkijaid ka Tšehhis.