Valdavalt Vene õigeusu kirikule alluvates Moldova pühakodades ei ole Ukraina sõja suhtes sellist vaikust nagu Eestis: rohkem kui 60 kirikut on kolinud Moskva juhtimise alt Rumeenia rüppe ning need, kes Vene kiriku all jätkavad, peavad üha korrutama, et mõistavad sõja hukka.
Kui Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku juht metropoliit Eugeni otsustas Venemaa agressioonisõja hukkamõistmise asemel riigist lahkuda, siis Moldova õigeusu kirikus käib vali sõjavastane mäss.
Moldova Vene kiriku juht metropoliit Vladimir on rahva ja preestrite survel pidanud sõja algusest peale selgitama, et ehkki Moldova õigeusu kirik kuulub Venemaa patriarhaadi alla, mõistavad kiriku liikmed hukka Venemaa sissetungi Ukrainasse. Kirikupea Vladimir on ise Ukrainas sündinud. Ta on taunivaid kirju saatnud lausa Venemaa kiriku juhile patriarh Kirillile, kes on president Vladimir Putini lähikondlane.
«Kellelgi pole õigust tappa! Aga sellist pattu teeb patriarh Kirill,» ütleb Moldova pealinnas Chișinăus asuva Püha Dumitru kiriku preester Pavel Borșevschi. Ka tema on Vene õigeusu kiriku alla kuuluv preester, kellele on tuttav Eesti metropoliit Eugeni. Nad olid kursusevennad, õppisid koos Moskvas.
:format(webp)/nginx/o/2024/04/04/15982041t1h8bbb.png)
Borșevschi räägib jumalateenistusel usklikele, kui võigas on Venemaa sõda Ukrainas. Patriarh Kirilli nime ei taheta Püha Dumitru kirikus suhugi võtta. «Inimesed ei suuda taluda patriarh Kirilli ja Venemaa kirikut, mis on transformeerunud sektiks,» ütleb Borșevschi.
«Talibani juht räägib nii»
«Patriarh on õnnistanud Venemaa sõdureid ja öelnud neile, et nad lähevad taevasse, sest seisavad õigluse eest. Aga ukrainlastel ei olekski enam justkui ühtegi õigust. Kuidas saab patriarhina nii öelda, kui mõlemad on sinu lapsed. Nii räägib Talibani, aga mitte õigeusu kiriku juht,» sõnab Borșevschi.
Ta usub, et kirikul on võimalik sõda mõjutada – ka sõda kannustada! «Putin on ise väitnud, et on õigeusklik. Sellisel juhul on Kirill tema patriarh, rääkigu temaga nagu isa pojaga! Kahjuks seisab patriarh Kirill ainult oma huvide eest, mis ühtivad Putini omadega. Selleks huviks on võimas Venemaa, mistahes hinnaga,» ütleb preester.
/nginx/o/2024/04/04/15982044t1hc393.jpg)
Chișinău paneelmajade vahel asuv Püha Dumitru kirik ehitati nõukaajal ümber kinoks. Vähemalt ei olnud selle saatus olla spordihoone või veinikelder, nagu Püha Pantaleoni kirikul otse Chișinău südames. Borșevschi seisis Dumitru kiriku taastamise eest. Tal on rahva seas suur mõju.
Borșevschi räägib meile, kuidas ka 1917. aasta Venemaa revolutsiooni ajal tulid osapooled kirikult oma sõjale õnnistust paluma, aga toonane patriarh Tihhon seda ei andnud. «Kristus on öelnud, et üksteist tuleb armastada. Ja patriarh Tihhon ütles, et parem on ise surra kui tappa venda,» kirjeldab ta.
Kolivad järjest Rumeenia alla
Ent Borșevschi jätkab kõigele vaatamata teenimist Moskva kiriku all, ehkki ka tema sooviks Venemaast eemalduda. «Me peame jääma ühtseks kõigele vaatamata. See on üks Kristuse õpetusi,» põhjendab kirikuisa, kes ootab, et Moldova metropoliit võtaks ette Moldova õigeusu kiriku ühinemise Rumeenia kirikuga. Nii toimuks liikumine korraga.
Paljud kirikud ei ole seda aga ootama jäänud. Näiteks Chișinăust umbes tunnise sõidu kaugusel asuvas Bozieni külas tegi preester Tudor Roman elanikele ettepaneku kohe peale täiemahulise sõja algust kolida Rumeenia kiriku alla.
/nginx/o/2024/04/04/15982058t1ha3f4.png)
Selleks, et niisugust vahetust teha, peavad koguduse esindajad kokku tulema ja üksmeelselt otsuse langetama. Paaris Moldova külas on aga rahvas ise pealinna Rumeenia kirikusse marssinud ja esitanud avalduse sinna üle tulla, ilma preestri nõusolekuta. Ka nii saab. Lõpuks peab kirikupea külarahva soove austama.
Bozieni küla peal ringi käies ja elanikega rääkides kohtame Moskva hülgamisele vaid heakskiitu, ehkki preester Roman hoiatab, et on ka teistimõtlejaid.
Bozieni elanik Victor teatab, et nende kirik ongi ehitatud ajal, mil Rumeenia ja Moldova olid üks riik. «Venelased on ehitamise asemel ainult lõhkunud!» lisab ta.
/nginx/o/2024/04/04/15982064t1h9455.png)
Tudor Roman süütab kirikusse jõudes kolm küünalt: «Ma süütan küünla, et paluda andestust patriarh Kirilli pattude pärast, et Jumal annaks talle tarkust sekkuda ja lõpetada see sõda.»
«Kohe, kui Ukrainas algas sõda, otsustasime, et aitab! Patriarh Kirill on seda sõda õnnistanud, aga see on patt ja rikub kümmet käsku,» selgitab preester.
/nginx/o/2024/04/04/15982046t1h854a.jpg)
Eesti ja Moldova õigeusumaailmad on üsna sarnased. Nagu Eestiski, tegutseb Moldovas kaks õigeusu kirikut – lisaks suurele Vene kirikule, ametliku nimega Moldova õigeusu kirik, ka väiksem õigeusu kirik Rumeenia alluvuses, ametliku nimega Bessaraabia õigeusu kirik. Bessaraabia kiriku all on umbes 260 kogudust ja Vene kiriku all ligi tuhatkond. Ent õigeusukirikul on Moldovas palju suurem jõud kui Eestis, enam kui 90 protsenti moldovlastest peab end õigeusklikuks.
Lahkujad kogevad hirmutamist
Peale Ukraina sõda on Vene kiriku alt ära kolinud 64 Moldova kogudust, veel 12 on oma taotluse sisse andnud.
Preester Tudor Romani sõnul soovivad paljud seda sammu astuda, kuid selleks on vaja julgust. Ta tunnistab, et preestreid survestatakse. «Näiteks tullakse paberitega ja teatatakse, et sul pole enam õigust teenistusi läbi viia või sa ei olegi enam piirkonna preester,» räägib ta.
Kui järjekordne Moldova õigeusu kirik Camencea külas tegi otsuse lahkuda Venemaa juhtimise alt, tuli kohale mitu Vene kiriku preestrit ja nõudis, et neid kirikusse lastakse. «Niimoodi tahetakse näidata kohalikele inimestele, et see otsus polnud justkui õige,» leiab preester Tudor Roman.
/nginx/o/2024/04/04/15982067t1hcb52.png)
Rumeenia kiriku alla liikumiseks on ka teine, proosalisem põhjus. Rumeenia, erinevalt Venemaast, pakub preestritele ametlikku palka. Kuigi kuutasu on väike, umbes 250 eurot, lisanduvad sotsiaalsed hüved nagu pension. Pealegi teenivad kirikuisad suurema osa sissetulekust mustalt. Pärast ristimist, pulma või matuseid ei ulata ükski Moldova preester sulle arvet ja makseterminali. Moldovas tähistatakse aga pea kõiki olulisemaid sündmusi Jumala toel.
/nginx/o/2024/04/04/15982070t1h8c72.png)
Avalikult on Moldova kiriku metropoliit Vladimir öelnud, et jätkatakse siiski Vene kiriku all. Preester Pavel Borșevschi sõnul on metropoliit samas omavahelistes jutuajamistes möönnud, et liitumine Rumeeniaga pole võimatu stsenaarium.
Ametlikult kommenteerib meile kirikute vaidlust Moldova õigeusu kiriku vikaar Ioan Moșneguțu. «Moldova kirik on sõja vastu, oleme seda algusest peale öelnud ning keegi ei Vene Föderatsioonist ega Moldova Vabariigist pole meile sellest probleemi teinud. Me seisame rahu eest ega saakski mitte kunagi rääkida kiitvalt sõjast,» lausub ta.
/nginx/o/2024/04/04/15982077t1h054b.png)