POSTIMEES UKRAINAS «Ma ei suutnud seletada, mis on sõda... Võtsin pliiatsi ja joonistasin» (1)

Jaanus Piirsalu
, ajakirjanik, Kiiev
Copy
Rumeenlane möödunud aasta märtsis Bahmuti all ühes rindeäärses külas, kus ta oma üksusekaaslastega elas lahingute vahepeal.
Rumeenlane möödunud aasta märtsis Bahmuti all ühes rindeäärses külas, kus ta oma üksusekaaslastega elas lahingute vahepeal. Foto: Dmitri Kotjuh

Ukraina sõdur võttis peale ränka peapõrutust pliiatsi, et arstidele edasi anda tema sees karjunud valu. Et edasi anda sõja valu.

Aasta tagasi kirjutasin Postimehe Ukraina sõja blogis Ukraina 3. ründebrigaadi sõdurist kutsungiga Rumõn (Rumeenlane). See endine azovlane oli üks neist vapratest, kes hoidis koos oma üksusega lahti peaaegu ümber piiratud Bahmuti kotisuud.

Rumeenlane oli Ameerika abina saadud jalaväe lahingumasina M113 peal kuulipilduriks. Ta ei hoidnud värve tagasi rääkimaks lugusid Vene üksuste rünnakute tagasilöömisest.

Enne täiemahulist sõda töötas ta Poolas, aga nagu kodumaa oli hädas, tuli ta kohe oma sõpradega appi. Nüüdseks on kahjuks vähe jäänud Ukraina armee ridadesse neid kõige paremaid mehi, kes liitusid armeega kohe sõja esimestel päevadel.

Rumeenlane ei ole ka enam rivis.

Õnneks ta on elus. Aga ta on muutunud. Ta on vaikne. Ta on endasse tõmbunud.

Rumeenlane aasta tagasi, mil ta võitles veel 3. ründebrigaadi ridades.
Rumeenlane aasta tagasi, mil ta võitles veel 3. ründebrigaadi ridades. Foto: Dmitri Kotjuh

Peale meie aastatagust kohtumist Bahmuti all on ta saanud kolm korda haavata ja põrutada. Kaks korda Bahmuti all, aga siis läks ta iga kord rindele tagasi.

Mõned kuud tagasi tabas tema soomukit üksteise järel kolm RPG-granaati. Kolm tugevat plahvatust, mille Rumeenlane kõik üle elas.

Aga tema pea pole enam see. Ta on aasta jooksul saanud kolm tugevat peapõrutust.

See on Rumeenlasele tema kodumaa vabaduse hind.

Rumeenlane pandi psühhiaatriahaiglasse. Arstid ei saanud temast aru. Mis on ka loogiline, sest arstid pole ju sõjas olnud.

«Ma ei suutnud kellelegi sõnadega seletada, mis on sõda,» rääkis Rumeenlane. «Istusin maha, võtsin pliiatsi ja joonistasin. Joonistasin sõda, nii nagu mina seda näen…»

Rumeenlase hääl murdus, ta jäi vait. «Ma arvan, et see on alles algus,» lisas ta pausi järel. Ma isegi ei julgenud küsida, mille algus.

Sellisena näeb Rumeenlane sõda. Selline oli tema jaoks Bahmuti lahing.
Sellisena näeb Rumeenlane sõda. Selline oli tema jaoks Bahmuti lahing. Foto: Erakogu

Pildile pani Rumeenlane nimeks «Bahmuti hing».

Rumeenlasel on soov. Ta tahab pildist lahti saada. Pigem tahab lahti saada sellest ängist, mis ta pilti pani.

Rumeenlase eestlasest sõbrad MTÜst Pariisi Moto panid «Bahmuti hinge» oksjonile. Saadud raha läheb Rumeenlasele edasise ravi katteks. Paraku ei maksa Ukraina riik oma sõduritele kinni kogu vajalikku ravi.

Oksjon toimub Facebooki privaatses grupis, mille leiab siit.

Kui kõik läheb hästi, siis lubas Rumeenlane pildi isiklikult ostjale üle anda.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles