AASIA VAADE ⟩ Mida lääs ei mõista ultranatsionalistliku Modi edu ja järgmise superjõu India osas

India peaminister Narendra Modi Bharatiya Janata Partei esimesel valimisüritusel Meerutis, Indias, 31. märtsil 2024. Foto: RAJAT GUPTA/EPA/Scanpix

22. jaanuaril alustas India peaminister Narendra Modi, Bharatiya Janata Partei (BJP) juht, valimiskampaaniat vastuoluliselt teoga, mis tema sõnul märkis «uue ajastu algust». See oli osaliselt tõsi, sest osaledes Uttar Pradeshi osariigis asuva Rami Hindu Templi avamisel, murdis ta lõplikult põhiseaduses sätestatud India sekulaarsuse traditsiooni, mida India iseseisvuse isad Jawaharlal Nehru ning ta tütar Indira Gandhi üritasid suurema või vähema intensiivsusega säilitada.

Teoga näidati toetust paremäärmuslikele hindu natsionalistidele. Rami templi ehitasid 1992. aastal radikaalsed hindud, kelle väitel oli tegemist oli algselt nende pühapaigaga, hävitatud mošee vundamendile. Seda tegu, mis ikka veel õhutab hinduradikaalide ja moslemite ning teistesse konfessioonidesse kuulujate, näiteks kristlaste vahelisi kokkupõrkeid, peetakse tõsiste rahutuste alguseks. Asjaolu, et riigi, kus elab üle 200 miljoni moslemi, president osaleb sellise suure sümboolse väärtusega tseremoonial, on peetud ajalooliseks pöördepunktiks.

Populism? Uus teokraatia?

Modi karakteri mõistmine on lääne jaoks raske. Enamik meediast kujutab teda autoritaarse populistina, mis on vastuolus tema tohutu populaarsusega, nimelt on ta viimase kümne aasta kogu planeedi kõige suurema toetusega juht. Mida me aga ei mõista?