:format(webp)/nginx/o/2018/02/21/7608039t1h5632.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/04/10/15994723t1hca62.jpg)
22. jaanuaril alustas India peaminister Narendra Modi, Bharatiya Janata Partei (BJP) juht, valimiskampaaniat vastuoluliselt teoga, mis tema sõnul märkis «uue ajastu algust». See oli osaliselt tõsi, sest osaledes Uttar Pradeshi osariigis asuva Rami Hindu Templi avamisel, murdis ta lõplikult põhiseaduses sätestatud India sekulaarsuse traditsiooni, mida India iseseisvuse isad Jawaharlal Nehru ning ta tütar Indira Gandhi üritasid suurema või vähema intensiivsusega säilitada.
Teoga näidati toetust paremäärmuslikele hindu natsionalistidele. Rami templi ehitasid 1992. aastal radikaalsed hindud, kelle väitel oli tegemist oli algselt nende pühapaigaga, hävitatud mošee vundamendile. Seda tegu, mis ikka veel õhutab hinduradikaalide ja moslemite ning teistesse konfessioonidesse kuulujate, näiteks kristlaste vahelisi kokkupõrkeid, peetakse tõsiste rahutuste alguseks. Asjaolu, et riigi, kus elab üle 200 miljoni moslemi, president osaleb sellise suure sümboolse väärtusega tseremoonial, on peetud ajalooliseks pöördepunktiks.
Populism? Uus teokraatia?
Modi karakteri mõistmine on lääne jaoks raske. Enamik meediast kujutab teda autoritaarse populistina, mis on vastuolus tema tohutu populaarsusega, nimelt on ta viimase kümne aasta kogu planeedi kõige suurema toetusega juht. Mida me aga ei mõista?
«Osa lääne ajakirjandusest on jäänud Modi kujutamisel kinni 2002. aasta Gujarati sündmustesse, ega ole suutnud sellest välja tulla. Kuid ta on inimesena, või brändina, arenenud ja lisanud palju uusi dimensioone. Investeeringute dimensioon – et ta on ärivaistuga juht, riigimees... Pange tähele, et 27% moslemitest hääletab Gujaratis BJP poolt. See kõik on ka Modi. Ta on lisanud isegi rahvusvahelise mõõtme seoses riigis toimunud G20 eduga,» selgitab India poliitikaanalüütik Amitabh Tiwari Postimehele.
Gujarati sündmused, millele analüütik viitab, olid tõsised kommunaalsed rahutused, mis toimusid osariigis ajal, mil Modi oli selle kuberner. Hindu rahvamass ründas toona moslemivähemust ning selle tõttu kaotasid oma elu sajad inimesed. Praegust India liidrit süüdistati rünnakute õhutamises ning see viis isegi tema aastatepikkuse sissesõidukeelu kehtestamiseni Ameerika Ühendriikidesse. «Ma arvan, et kriitika India ja Modi suhtes tuleb lääne liberaalidelt, sealhulgas akadeemikutelt ja meediast, kes on täheldanud demokraatia kvaliteedi langust ning autoritaarseid ja majoritaarseid jooni Indias. Seejuures pole aga lääne riigid või valitsused, sealhulgas Ameerika Ühendriigid, peaaegu üldse teda kritiseerinud,» ütles Singapuri Riikliku Ülikooli Lõuna-Aasia uuringute instituudi analüütik ja teadlane Ronojoy Sen.
/nginx/o/2024/04/10/15994724t1hadc7.jpg)
Seejuures on ilmne erinevus kohalike analüüside ja väliste vahel. Modi näib olevat tegelane, keda väljaspool Indiat täielikult ei mõisteta. Kümme aastat valitsusjuhina ei mõjuta tema toetust. Kuigi tema täielik kontroll meedia üle seab kahtluse alla paljude analüüside tõepärasuse, saab ta küsitlustes taas ülekaaluka võidu. Tema hinduismi rõhutamine töötab küsitluste kohaselt. «42% küsitletutest ütles, et nad imetlevad Modit tema otsuse eest avada Ayodhyas suur tempel, mis on pühendatud hinduistlikule jumalale Ramale,» kirjutab Reuters.
Kas religioosne kooseksisteerimine on probleem, mida Modi valitsus õhutab? «Hinduism on selgelt kõige liberaalsem religioon maailmas. Mitte kusagil mujal ei ole olemas sarnast olukorda kui Indias, kus eksisteerib nii palju religioone üksteise kõrval. Kristlased, moslemid, sikhid... ja paljud teised eksisteerivad Indias kõrvuti. Ja nad on juba pikka aega õnnelikult koos elanud. Kui te vaatate nüüd iseseisvusjärgset perioodi, siis on hindude osakaal Pakistanis ja isegi Bangladeshis, kahes Indiast eraldunud riigis, tugevalt langenud. Kuid Indias see nii ei ole. See ei ole võimalik ilma ilmalikkuse vaimuta. Moslemid elavad siin rahulikult isegi pärast praeguse valitsuse saabumist. Isegi kui me võrdleme andmeid rahutuste või usuliste vahejuhtumite kohta, on ka nende juhtumite arv vähenenud,» ütles Tiwari.
Vähemuste vastu
Tema sõnad on aga vastuolus radikaalsete hindude viimastel aastatel üle kogu riigi toime pandud rünnakulainega. Seejuures kiusatakse taga ka kristlasi. Hiljuti on Põhja-Indias asuvas Manipuri osariigis toimunud sündmused, mille käigus on Open Doorsi andmetel kaotanud elu kümned kristlased ja ligi 250 kirikut on põlema pandud.
«India on juba kolm aastakümmet olnud tunnistajaks hinduistliku ning parempoolse poliitika tõusule. Kuid pärast seda, kui Narendra Modi juhtimisel õnnestus 2014. aastal täielikult võim üle võtta, on paremäärmuslikud hindud saanud poliitilise patronaaži, et avalikult praktiseerida ja edendada ksenofoobiat vähemuste vastu,» selgitab Uppsala ülikooli rahu ja konfliktide osakonna teadur India päritolu professor Ashok Swain.
BJP veenis 2014. aastal hindudest koosnevat enamust, et nad ei saa jätkata elamist nõnda, nagu vähemused seda dikteerivad. See on viinud polariseerumiseni.
Millised on nende eesmärgid? «Nende peamiseks sihtmärgiks on moslemikogukond, mis moodustab umbes 15 protsenti India elanikkonnast. Kristlasi on kaks protsenti India elanikkonnast ja enamasti on tegemist põliselanikega. Kui rünnakud moslemite vastu on laialt levinud, siis rünnakud kristlaste vastu piirduvad piirkondadega, kus nad moodustavad märkimisväärse osa rahvast. Nende kahe vähemuse vastu toimuvad regulaarsed rünnakud – rünnakud nende pühakodade ja akadeemiliste asutuste vastu. Kuna kristlased elavad enamasti metsapiirkondades ning juurdepääs nendesse piirkondadesse on piiratud, kajastatakse nende vastu suunatud rünnakuid meedias suhteliselt vähem,» kinnitab Swain.
Tiwari nägemus on aga teistsugune. Analüütik märgib, et varem tegid India Rahvuskongressi (INC) juhitud valitsused poliitikat vähemuste jaoks, kuid BJPga on see muutunud: «India on paljude kastidega riik. India Rahvuskongress valitses Indiat rohkem kui 50 aastat. Enamik hindusid tunneb nüüd, et hääled jagunesid kastide järgi, mis soosis tsentristlikku INCd, mis valitses vähemustele vastu tulles ja hindude hääli jagades. BJP muutis 2014. aastal seda ja veenis hindudest koosnevat enamust, et nad ei saa jätkata elamist nõnda, nagu vähemused seda dikteerivad. See on viinud polariseerumiseni, nagu see toimub ka kogu ülejäänud maailmas, millele aitab kaasa sotsiaalmeedia. Ütleme nii, et see valitsus ei kavatse olla vähemusele meelpärane, nagu tegid seda eelmised valitsused. BJP on leidnud oma edu selle tõttu, et veensid hinduistlikku enamust kontrolli enda kätte võtma».
Kasvav mõjuvõim
Selles, et Modi suure edu taga on hinduismi propageerimine, on kõik analüütikud aga ühel meelel. «Religioon või religioosne natsionalism on üks peamisi tegureid BJP edu taga. Käesolevatel valimistel mängib Ram-i templi küsimus tõenäoliselt olulist rolli valimiskampaanias. Muidugi on ka majandus, heaoluskeemid ja India kasvav mõjuvõim rahvusvahelistes suhetes tegurid, mis valijaid meelitavad,» ütleb professor Sen.
Valimisvõit ei õigusta aga kõike. Paljud kritiseerivad Modit, tuues välja, et ta on unustanud, et ta esindab peaministrina kõiki indialasi, mitte ainult hindusid. Kas Modi ilmekas hinduism on oht põhiseaduslikule ilmalikkusele? «Agressiivne hinduistlik natsionalism on oht. Kuid me peaksime märkima, et India sekularismis ei ole kunagi olnud ranget religiooni ja riigi vahelist eraldusmüüri. Kuid samuti ei ole me ka näinud sellisel tasemel riigi sekkumist usuküsimustesse, nagu hiljuti Ayodhyas Rami templi pühitsemise ajal,» ütles Sen, kes on sarnaseid küsimusi käsitleva raamatu «Usuartiklid» autor.
Selle kampaania analüüsimine on huvitav, sest see annab aimu poliitilisest tulevikust, mis valitseb järgmiseks maailma superjõuks saada soovivas riigis. Asju, mis toimivad, kopeeritakse ja hinduism näib seejuures võitvat. «Paljud piirkondlikud erakonnad ja ka INC ise on otsustanud vähendada vähemuste esindatust oma kandidatuuris. Nad on mõistnud, et nad ei saa poliitikat teha ilma hindude toetuseta, kes moodustavad 80% elanikkonnast.» selgitab Tiwari.
/nginx/o/2024/04/10/15994725t1hc25d.jpg)
«Alates lugematutest visiitidest templitesse kuni Upanishadide ja Gita (pühad hindu tekstid) õppimiseni on INC juht Rahul Gandhi alates 2014. aastast püüdnud oma hinduistlikku mandaati lihvida. Ta on seejuures püüdnud kopeerida BJP sõnumeid oma poliitilisest «hindususest», kuid seda ilma suurema eduta,» seisab India Expressi artiklis opositsiooniliidri katsetest mitte jätta kogu rahvuslaste häältesaak BJP-le.
INC keeldus aga Rami templi avamisel osalemast ja BJP kasutas seda ära, et süüdistada parteid «hinduismivastasuses». Opositsioonipartei kaitses end, tuletades meelde, et «religioon on isiklik asi». Kas tõesti? See ei tundu tänapäevases Indias ega ka maa lähitulevikus nii olevat. Modi on leidnud valemi, millega segada kodumaa ja usutunnistused riigis, mis ei lakka majanduslikult kasvamast – see retsept tundub olevat võitmatu.
19. aprillil algavad maailma suurimad demokraatlikud valimised, mis lõppevad 1. juunil. Peaminister on taas kord selge favoriit. Lääs ei suuda ikka veel dekodeerida tema isiksust, kuid nüüdseks on kõik, eriti Ameerika Ühendriigid, huvitatud India prioriteetseks liitlaseks saamisest.
Võib-olla ei ole asi selles, et lääne akadeemilised ringkonnad ja meedia ei mõista Modit – nad mõistavad teda lausa suurepäraselt, ja vahe on selles, et enamik indialasi saab temast samuti aru ja toetab tema otsuseid.