AK ⟩ Ajaloost neetud haitilased igatsevad vägivallast pääsemiseks head kõva kätt

Haiti järjestikuste liidrite komme kasutada võimu kinnistamiseks jõuke on päädinud kaosega, kus äpardunud riiki ei kontrolligi õigupoolest keegi ning inimesed ihkavad vaid pisukestki rahu – seejuures hoolimata, kes ja kuidas selle toob.

Kui Christoph Kolumbus maabus 1492. aasta detsembris Haiti saarel, mille ta oma reisi rahastanud Hispaania kroonitud peade auks Hispaniolaks nimetas, tundus meresõitjale, justkui leidnuks ta paradiisi. «Hispaniola on imeline; kõrgmaa ja mäed ning tasandikud ja põllud ning maa on nii kaunis ja viljakas istutamiseks ja külvamiseks, kõiksugu kariloomade kasvatamiseks, linnade ja külade ehitamiseks. Sadamad on kujuteldamatud kõigile, kes pole neid näinud, ja hulk suuri jõgesid kannab puhast vett, millest enamikus leidub kulda,» ei säästnud ta nähtust hiljem aru andes ülivõrdeid.

Ometi pole praeguste haitilaste jaoks, kelle esivanemad toodi saarele Aafrikast orjadena, nende kodukant kunagi olnud Kolumbuse kirjeldatud tõotatud maa. Pigem kehtivad endiselt kurikuulsa diktaatori François Duvalier’ ehk Papa Doci 1960ndatel lausutud pahaendelised sõnad: «Haitilased on saatusest määratud kannatama.»