UURING ⟩ Eestlasi huvitavad eurovalimised ELi keskmisest vähem, kuid mure julgeoleku pärast on suurem

Euroopa Parlamendi valimistel hääletama kutsuvad plakatid parlamendihoonel Prantsusmaal Strasbourgis. Foto: Frederick Florin / AFP / Scanpix

Eestlaste huvi juunis toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste vastu on oluliselt väiksem kui ELis üldiselt ning ka peamised murekohad hääletuse eel on teistsugused: Eesti elaniku peavad ülekaalukalt kõige tähtsamateks kampaaniateemadeks julgeolekut ja majanduse toetamist, ELi elanike silmis keskmiselt on esmatähtis aga vaesusega võitlemine ja rahvatervis.

Täna avaldatud viimane Eurobaromeetri uuring enne 6.– 9. juunini toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi näitab, et ELi kodanike huvi valimiste vastu ning tõenäosus hääletama minna on üldiselt kasvuteel, kuid Eesti pole suundumusega samavõrra innukalt kaasa läinud, sest isegi kui huvi on varasemast suurem, ei väljendu see hääletamissoovis.

Kui ELis keskmiselt ütles 60 protsenti veebruaris-märtsis küsitletutest, et on huvitatud juunis toimuvatest valimistest, siis Eestis on selliseid inimesi kõigest 49 protsenti. Teisalt on huvitatute arvu kasv olnud Eestis viie aasta taguste valimiste eelse ajaga suurem kui ELis tervikuna: vastavalt 14 ja 11 protsendipunkti.