Iisraeli parteid võitlevad valimiste eelõhtul häälte pärast

Golani kõrgendikel viibivad Iisraeli sõdurid said juba eelhääletusel valida. Foto: AP / Scanpix

Iisraeli poliitikud võitlevad teisipäevaste parlamendivalimiste eel viimase hetkeni ebatavaliselt suure hulga otsustusvõimetute valijate häälte pärast.

Viimased valimiseelsed arvamusküsitlused näitavad, et valitsev paremtsentristlik partei Kadima on opositsioonilise paremerakonna Likud senist edumaad tublisti kärpinud ning oma väljavaateid oluliselt parandanud.

120-kohalises knessetis ennustatakse praegu veel Likudile 25-27 ja Kadimale 23-25 kohta. Kuna küsitluste põhjal pole aga umbes viiendikul valijatest endiselt kindlat eelistust, jätkavad mõlema partei juhid häältepüüdmist viimase hetkeni.

«Võit on käeulatuses,» ütles Kadima liider välisminister Tzipi Livni usutluses riigiraadiole. «Kui Kadima saab kas või ühe mandaadi rohkem kui Likud, oleme suutelised koalitsiooni moodustama, kuna tsentristidena võime koondada enda ümber nii parem- kui vasakjõude.»

Iisraeli poliitilise süsteemi kohaselt ei pruugi president teha valitsuse moodustamist automaatselt ülesandeks enim hääli saanud partei juhile, vaid sellele, kellel on parimad väljavaated saada knessetis enamuse toetus.

Livni loodab, et tema erakonna piisavalt tugev esinemine teisipäevastel valimistel koondab partei ümber ka väikeerakonnad, jättes Likudi liidri Benjamin Netanyahu nende toetusest ilma.

Netanyahu on pühendanud viimased kampaaniapäevad sellele, et rõhutada oma usaldusväärsust julgeoleku tagajana. Ta kartvat ajakirjanduse hinnangul aga seda, et toetuse kahanemine viib ta ebakindla valitsuse etteotsa, mis võib kiiresti laguneda.

Pühapäeval lubas Netanyahu, et teeb lõpu raketirünnakutele Gazast. «Minu valitsusega ei tule enam valinguid ega torme ja ei smugeldata enam relvi, eriti rakette, mis võivad ühel päeval Tel Avivini ulatuda,» tõotas ekspeaminister.

Seekordsete valimiste häirivaimaks teguriks peetakse aga Avigdor Liebermani populaarsust, sest tema marurahvuslik partei Yisrael Beitenu saab eeldatavasti paremuselt kolmanda tulemuse, mis teeb ilustamata kõnepruugiga Moldova immigrandist kaalukeele Iisraeli poliitikas.

Nõukogude Liidust välja rännanud 50-aastane Lieberman on rajanud oma tuntuse sapistele tiraadidele Iisraeli araablaste kohta, mis on toonud kaasa süüdistusi rassismis ja fašismis ning teinud lojaalsusest valimiste peateema.

Parteijuhi asetäitja ütles pühapäeval, et Yisrael Beitenu on nõus minema valitsusse, mis loobub Lähis-Ida rahu «teedekaardist», igasugustest läbirääkimistest ja Golani kõrgendikelt taandumise ideest.

Kadimat sügisest juhtiv välisminister Livni on distantseerunud samal ajal ametist lahkuvast peaministrist Ehud Olmertist ja ka tolle väidetavatest kokkulepetest palestiinlastega viimase aasta jooksul toimunud rahukõnelustel.

Iisraeli ajakirjanduse teatel olevat Olmert öelnud jaanuaris esimese visiidi teinud USA uuele Lähis-Ida eriesindajale George Mitchellile, et on andnud nõusoleku 60 000 asuniku lahkumiseks okupeeritud Läänekaldalt ning lubanud palestiinlastele osa Jeruusalemmast loovutada.

«Iga peaminister valib oma tee, tema valik ei ole minu oma. Mina selle ettepanekuga seotud ei ole,» rõhutas Livni usutluses armeeraadiole. Ta distantseeris end ka Türgi vahendusel toimunud kaudsetest kõnelustest Süüriaga.

Praeguse valitsuse rahandusminister ja Livni liitlane Roni Bar-On ütles, et ei välista valimiste järel liitu Liebermaniga. «Ta on kange sionist, ei ole põhjust võimalikku koalitsiooni välistada.»

Iisraeli kaitseminister Ehud Barak, kelle Tööparteile ennustatakse teisipäevastel valimistel kõigi aegade halvimat tulemust, pakkus oma trumbina valimisteks välja väidetavalt peetavad läbirääkimised kahe ja poole aasta eest juunis Gaza sisside kätte pantvangi langenud Iisraeli sõduri Gilad Shaliti vabastamiseks.

Barak püüab oma teenena näidata ka jaanuaris lõppenud 22-päevase Gaza sõja vältel palestiina islamistlikule rühmitusele Hamas tekitatud tõsiseid kaotusi.