TRAKTORID, ÄÄRMUSLASED, VETOÕIGUS Viis Ukraina vastupanuvõimet mõjutavat lääneriikide sisetüli

Ukraina toetusmeeleavaldus Münchenis 14. aprillil 2024. a. Foto: Sachelle Babbar / ZUMA / Scanpix
Copy

Euroopa Liidu riikide ja USA tipp-poliitikud peavad panustama sisetülide vaigistamisse, sest nood mõjutavad otseselt ka Ukraina vastupanuvõimet.

Helsingin Sanomat tõi nädalavahetusel avaldatud artiklis esile viis lääneriikides süvenevat poliitilist kaklust, mis mõjutavad Ukraina hakkamasaamist ja olukorda rindel, tuletades sellega meelde, et ukrainlased sõdivad praegu Venemaaga meie kõigi eest. 

1. Protestivad Poola traktoristid

Kolmandat kuud jätkavad Poola põllumehed proteste Ukraina piiril vaatamata ELi otsusele kehtestada Ukrainast pärit põllumajandussaaduste impordile piirangud. Möödunud nädalal kirjutas ka The Kyiv Independent, et põllumehed püstitasid uued teetõkked vähemalt kahes Poola ja Ukraina vahelises piiripunktis. Reutersi andmetel on ukrainlaste põllumajandustoodete eksport vähenenud ligi 35 protsenti. Poola põllumehed arvavad, et Ukrainast tuleks import täielikult keelata ning poliitikud ei suuda kohalike valimiste valguses ja valmistudes Euroopa Parlamendi valimisteks neid vastupidises veenda.  

2. Saksa paremäärmuslaste tõus

Värsked arvamusküsitlused näitavad, et alates jaanuarist on hakanud Saksamaa paremäärmusliku partei Alternatiiv Saksamaale (AfD) toetus küll langema, ent tegemist on jätkuvalt nähtava erakonnaga, kes avalikult väljendab solidaarsust Venemaaga. Helsingin Sanomatega AfD protestimarsil Ida-Saksamaal rääkinud sakslanna oli seisukohal, et Saksamaa peab lõpetama Ukrainale relvaabi andmise ja taastama head suhted Venemaaga. Vastustamaks sellist hoiakut kogunevad sakslased AfD ja paremäärmuslaste vastu meelt avaldama. Sellised teravad vastuolud ja sisetülid on aga praegu ainult vesi Kremli veskitele. 

3. USA poliitikute kähmlemine Ukraina abi pärast

Mitu kuud esindajatekojas kinni olnud Ukraina relvaabi pakett pääses küll eilselt hääletuselt läbi, ent näitas vastuolusid vabariiklaste leeris. Kogu protsessi seest oli näha, kuivõrd keeruline ja vastutusrikas roll jäi esindajatekoja vabariiklasest spiikri Mike Johnsoni kanda. Sisepoliitiliselt võib eile toimunud hääletuse korraldamine minna Johnsonile maksma tema ametikoha ja sellega näitaksid Donald Trumpile lojaalsed vabariiklased, et edaspidi taolisi samme enam läbi ei lasta. Poliitilises turmtules Ukraina saatuse otsustamise sidumine konkreetsete persoonide ja nende karjääriga on riskantne samm ning jätab kogule toimunule oma jälje isegi nüüd, kus ees on lihtsam menetlus senatis.

4. Ungari vetoõigus Euroopa Ülemkogul

Ungari suhtes ELi teiste liikmesriikidega vajusid kreeni möödunud detsembris, mil peaminister Viktor Orbán kasutas vetoõigust ja blokeeris Ukrainale 50 miljardi euro suuruse abipaketi otsuse. Ungari lähtub ELi koostöös küüniliselt vaid iseenda huvidest, viitas Helsingin Sanomat. Ungari huvi on kasutada ELi struktuurivahendeid, mida takistatakse selleks, et sundida Orbáni võtma meetmeid õigusriigi põhimõtete järgimiseks. Aprilli alguses seisid tuhanded ungarlased tänavatel, et avaldada meelt Orbáni vastu. Samal ajal kiidab USA endine president Donald Trump Orbánit valjuhäälselt, nimetades teda fantastiliseks juhiks.

5. Slovakkia venemeelsete liidrite populaarsus

Möödunud sügisel otsustasid slovakid, et tahavad peaministri toolil näha venemeelset Robert Ficot. Juba valimiskampaania ajal äratas ta tähelepanu seisukohtadega, milles kutsus sõjalise abi andmist Ukrainale lõpetama. Venemaa autokraatlikule presidendile Vladimir Putinile sümpaatne Fico lähenemine on vastu Euroopas levinud peavoolule, kirjutas Helsingin Sanomat. Samas on märgatud rahvusvahelises meedias ka seda, et Fico räägib sisepublikule ühte juttu, ent kohtudes naaberriigi Ukraina valitsuse liikmetega lubab neid toetada. Ometi kardetakse Euroopas, et uue peaministri valitsemise ajal süveneb ka Slovakkia vastandumine teistele ELi riikidele või enda isoleerimine. Abiks ei tule aprilli alguses presidendivalimistel Ukraina toetamise suhtes skeptilise presidendikandidaadi Peter Pellegrini valimisvõit.

Tagasi üles