/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/04/07/1044258t1h7424.jpg)
Iraani kultuuriministri asetäitja kiitis täna Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Günter Grassi värsket luuletust, milles poeet süüdistab Iisraeli kavatsuses Iraani rünnata.
Iraani minister ülistas Günter Grassi Iisraeli-luuletust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Grassile adresseeritud kirjas märgib aseminister Javad Shamaqdari, et tema luuletus «on kantud ajaloolisest ja inimlikust vastutustundest ja hoiatab kaunilt».
«Säärane tõe väljaütlemine võib äratada lääne vaikiva ja uinunud südametunnistuse. Kirjanikud suudavad inimlikke tragöödiaid ära hoida viisil, milleks armeed pole suutelised,» ütles aseminister.
84-aastane Grass ründas oma kolmapäeval avaldatud luuletuses Iisraeli kui ülemaailmse rahu ohustajat ning väitis, et juudiriigil ei tohi lasta Iraani rünnata. Mitmes ajalehes ilmunud luuletuses «Mida tuleb öelda» mõistis ta hukka ka Saksamaa relvamüügi Iisraelile.
Grassi sõnul võivad sakslased, «kelle koorem on juba niigi suur», saada kaasosaliseks kuriteos, mis on ettenähtav. Ta lisas, et Saksa natsiminevik ei õigusta praegu Iisraeli tuumavõimekuse osas vaikimist.
«Miks ma ütlen alles nüüd... et tuumariik Iisrael ohustab niigi habrast rahu maailmas? Sest öelda tuleb seda, mille ütlemiseks võib homme juba liiga hilja olla,» kirjutas ta luuletuses, mille avaldas ajaleht Süddeutsche Zeitung.
Tema luuletus pälvis teravat kriitikat, sest Iisraeli tugev taunimine on Saksamaal tabu.
Üleeile ütles ammune vasakaktivist Grass, et ajakirjandus ründas teda luuletuse sõnumit mõistmata.
Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu nimetas Grassi luuletus «häbiväärseks».
Iisraeli peetakse Lähis-Ida ainsaks tuumariigiks ning Iraani kahtlustatakse tsiviiltuumaprogrammi varjus aatompommi ehitamises. Iisrael ei ole välistanud jõu kasutamist islamivabariigi tuumaambitsioonide ohjeldamiseks.
Ajaleht Welt nimetas Grassi «igaveseks antisemiidiks», keda painab süü- ja häbitunne, kuid keda samal ajal kannustab soov ajalugu üles kaaluda.
Grass on paljude jaoks nende sakslaste hääl, kes said täisealiseks Adolf Hitleri sõja ajal ja kannavad oma vanemate süüd. Kuid ta kaotas oma moraalse positsiooni 2006. aastal, kui ta tunnistas üles teenimise Waffen-SSis. Grass väitis, et ta värvati sunniviisiliselt teismelisena ja ta ei tulistanud ühtegi lasku, kuid osade kriitikute sõnul tuli see seletus liiga hilja.