/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/04/26/16030726t1h3535.jpg)
Rootsi riigikaitse tulevikku ettevalmistav ja lisaks valdkonna ekspertidele kõiki parlamendiparteisid kätkev komisjon esitleb täna oma raportit, milles sisaldub ajalehe Dagens Nyheter andmeil soovitus viia kaitsekulud 2,6 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT).
Ametlikult esitletakse kaitsekomisjoni ettepanekuid Rootsi riigikaitse arendamiseks täna ennelõunal toimuval pressikonverentsil, kuid veel eile õhtul olla raporti koostajad selle kallal tööd teinud.
Kui mõned kanalid väitsid varem, et 2030. aastaks seatakse eesmärk viia kaitsekulutused 2,5 protsendini SKTst, siis Dagens Nyheter kirjutas täna hommikuse seisuga, et siht seatakse 2,6 protsendile.
Mullu ulatusid Rootsi kaitsekulutused teadaolevalt umbes 1,5 protsendini SKTst, samas kui NATO on seadnud lävendiks 2 protsenti. Tänavu kulutab Rootsi riigikaitsele 119 miljardit krooni (10,2 miljardit eurot).
Ajaleht Expressen ja uudisteagentuur TT samas tõid välja, et eile polnud veel komisjonis üksmeelt, kas raport peaks tegema ka soovitusi, kuidas kaitsekulutuste suurendamiseks raha leida. Väidetavalt on opositsiooni kuuluvad sotsiaaldemokraadid nõudnud, et seegi pandaks kirja ja partei on varem esinenud üleskutsega kehtestada teatud laadi riigikaitsemaks suurema sissetulekuga inimestele.
Dagens Nyheteri andmeil teeb komisjon raportis ka ettepaneku luua Rootsis 2030. aastaks neli armeebrigaadi. Nelja umbes 5000 sõjaväelasest koosneva lahinguüksuse loomist taotlesid poliitikud juba eelmises kaitsekomisjoni raportis.
Samas Rootsi sõjaväe juhtkond ütles eelmisel sügisel, et seoses suure toetusega Ukrainale tuleks neljast brigaadist kahe loomine lükata edasi 2035. aastasse. Rootsi on saatnud Ukrainasse tanke, soomusmasinaid ja suurtükisüsteeme, mistõttu oma brigaadi varustamine võib osutuda keeruliseks, kirjutas ajaleht.
Täna esitletavas dokumendis teeb kaitsekomisjon muu hulgas ka ettepaneku pöörata rohkem tähelepanu õhutõrjele, kuna Venemaa on sõjas Ukraina vastu kasutanud rohkelt rakette ja droone.
Rootsi meedia kohaselt rõhutatakse riigikaitse visioonidokumendis sedagi, et rohkem raha tuleb panustada tsiviilkaitsesse.
Laiapõhjalisse kaitsekomisjoni kuuluvad kaheksa Rootsi parlamendipartei esindajad, eksperdid ja komisjoni sekretariaadi liikmed ning nende raport peaks olema aluseks kaitseplaanile, mille valitsus esitab eeloleval sügisel.