Tänu ukrainlastele kasvas Soome rahvaarv mullu rekordiliselt

Inimesed Helsingi raudteejaama juures tänaval. Foto: Ints Kalnins / Reuters / Scanpix

Soome rahvaarv kasvas eelmisel aastal rohkem kui kunagi varem viimase ligi seitsme kümnendi jooksul ning selle taga on ennekõike paljudele ukrainlastele avanenud võimalus end ametlikult riigi elanikuna registreerida, teatas Soome statistikaamet.

Statistikaameti andmeil elas Soomes 2023. aasta lõpu seisuga 5 603 851 inimest, mida on ligi 40 000 võrra rohkem kui aasta varem. Aasta jooksul pole riigi rahvaarv kasvanud kordagi nii palju 1956. aastast saadik, vahendas rootsikeelne Yle.

Omavalitsuste arvestuses kasvas rahvaarv kõige rohkem Helsingis, kus lisandus umbes 10 400 elanikku. Kõige enam elanikke kaotasid Kouvola, Imatra ja Raahe.

Statistikaameti andmetel on erakordne kasv suuresti seletatav sellega, et 2022. aastal Soome põgenenud ukrainlased said 2023. aastal taotleda endale elukohajärgset omavalitsust.

Eelmise aasta lõpus oli Soomes elavate Ukraina kodanike arv veidi üle 28 000, mis on peaaegu 20 000 võrra rohkem kui aasta varem.

Samal ajal vähenes mullu umbes 22 400 võrra nende inimeste arv, kelle emakeeleks on soome, rootsi või saami keel. Samal ajal kasvas 62 300 inimese võrra mõnd võõrkeelt oma emakeeleks nimetavate inimeste arv, mis on statistikaameti andmeil rohkem kui kunagi varem.

Iga kümnes Soome elanik ehk ligi 560 000 inimest kõneleb nüüd emakeelena mõnd muud keelt peale soome, rootsi või saami keele.

Võõrkeele kõnelejatest on Soomes enim vene keele pruukijaid, kokku ligi 100 000 inimest. Järgmised on eesti keele rääkijad ja kolmandal kohal on araabia keelt emakeelena kõnelevad inimesed.