OTSE VILNIUSEST ⟩ Presidendivalimiste varjus mängitakse Leedu poliitiline malelaud ümber

• Leedu presidendivalimistega algab tuline võitlus seimi kohtade pärast.
• Konservatiivse Isamaa peaminister Ingrida Šimonytė populaarsus on langustrendis.
• Oktoobris teeb Leedu väga suure tõenäosusega pöörde vasakule.

Kuigi presidendivalimisteni on vaid veidi alla kahe nädala ning Leedu valimiskomisjon registreeris juba aprilli alguses kaheksa võistlustulle viskunud kandidaati, on Vilniuse tänavad poliitreklaamist täiesti puhtad.

Kevade puhtasse rohelusse mässitud Leedu pealinna ehivad poliitikute nägude ja lubadustega plakatite asemel hoopis Ukraina värvid, mis paistavad eelkõige lõunanaabri majade rõdudelt alla riputatud lippudest ja möödujate pea kohal tantsivatest vihmavarjudest.

«Keegi ei pea praegu väga mõttekaks presidendikampaaniasse palju raha panna,» selgitas Postimehele Kaunase Vytautas Suure ülikool politoloog Mindaugas Jurkynas. «Kõige populaarsem kandidaat on selgelt ametis olev president Gitanas Nausėda, kelle toetus küündib üle 40 protsendi ning teoreetiliselt võib isegi juhtuda, et ta valitakse ära juba esimeses voorus.»

Olulisem on see, mis toimub presidendivalimiste varjus.

Sihiks enamus seimis

Riigipea valimistega lüüakse avapauk tervele eesolevale valimistrallile ning 59-aastase ekspankuri ja osade end kaastundlikuks konservatiiviks tituleeriva Nausėda kõrvale püünele üles seadnud poliitikute sihiks ei ole midagi vähemat kui peaministritool.

Kandideerimisõigus ja valimiste eelarve

• Presidendivalimiste esimene voor toimub Leedus 12. mail ning kui ükski kandidaatidest ei kogu sealt rohkem kui pooli häältest, siis korraldatakse 26. mail kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel lõplik mõõduvõtt.
• Presidendiks saavad kandideerida vähemalt 40-aastased Leedu kodanikud, kes on elanud Leedus kohapeal vähemalt viimased kolm aastat.
• Kandideerimise õiguse annab 20 000 valija toetusallkirja. Eristatakse sõltumatuid ja erakonna kandidaate. 
• Leedu valimiskomisjoni esimees Lina Petronienė ütles Postimehele, et selle aasta valimiste ja rahvahääletuse korralduse eelarve on 56 miljonit eurot.
• Presidendivalimistega samal päeval toimub ka rahvahääletus topeltkodakondsuse küsimuses, 9. juunil on Leedus europarlamendi ja 13. oktoobril parlamendi (seimi) valimiste esimene voor. 

«Asi pole presidendivalimistes, vaid selles, kui palju tähelepanu suudetakse püüda ja poliitiliseks kapitaliks ümber konverteerida, et saada võimalikult tugev toetus oktoobris toimuvatel parlamendivalimistel,» selgitas Postimehele Vilniuse ülikooli populismiuurija Jogilė Ulinskaitė.

Leedu presidendi võim on piiratud, kuid ta valitakse otse ja usaldus tema vastu on suur. Lõpuks sõltub palju konkreetsest isikust, milliseks ta selle rolli kujundab.

Jogilė Ulinskaitė

Opositsioonis istunud sotsiaaldemokraadid näiteks alustasid sügisestel parlamendivalimistel enamuse püüdmist taktikaliselt nii, et nimetasid sõltumatuna presidendiks tagasi pürgiva populaarse Nausėda ka oma presidendikandidaadiks.

Ainukese naisena seitsme mehe seas kaitseb konservatiivse ja suurima valitsuspartei Isamaa peaminister 49-aastane Ingrida Šimonytė neli aastat võimul paremtsentristliku valitsuse poliitilisi valikuid. Tugeva majandustaustaga endine riigiametnik Šimonytė astus poliitikaareenile 2019. aasta presidendivalimiste ajal, ristates Nausėdaga mõõgad teise vooruni välja. Siis olid konservatiivid aga opositsioonis.

Peaminister Ingrida Šimonytė 2019. aasta presidendivalimistel sõltumatu kandidaadina enda poolt hääletamas. Šimonytė võitis siis napilt esimese vooru, ent jäi teises voorus Gitanas Nausėdale alla. Foto: Valda Kalnina / EPA / SCANPIX

«Peaministrile heidetakse praegu kõige enam ette juhtimisvigu. Näiteks Valgevenest Leedu abil eksporditavate väetiste tõttu skandaali sattunud välis- ja transpordiministri lahkumisavaldused jättis Šimonytė rahuldamata, ent samal ajal vahetas hiljuti välja suhteliselt kõrgelt hinnatud kaitseministri. Leedul pole praegu haridusministrit, ent pingeline lõpueksamite aeg läheneb,» kirjeldas Jurkynas.

Jurkynase sõnul kostis valitsusest alatihti ka Isamaa koalitsioonipartneritest Liberaalse Liikumise ja Vabaduspartei kurtmist osade peaministripartei liikmete arrogantsuse üle. «Väiksemad valitsusparteid ei saanud koalitsioonist õigupoolest midagi, ei loodetud tsiviilpartnerlusseadust ega ka maksukärpeid.» Šimonytė ise on tsiviilpartnerluse üks tugevamaid toetajaid. 

Kolmas kandidaat, kelle toetusnäitajad lubavad teda peaministri ja ametis oleva presidendi kõrval favoriitide sekka rivistada, on sõltumatuna üles astuv 49-aastane doktorikraadiga jurist Ignas Vėgėlė. Too ratsutab praegu peamiselt koroonapandeemia ajal kogutud populistlike loosungite najal saadud pärituules.

Vėgėlė on pärit Leedu advokatuuri eesotsast ja kritiseeris teravalt Šimonytė valitsuse pandeemia taltsutamiseks kehtestatud piiranguid nagu ka vaktsineerimise survet.

«Vėgėlė positsioneerib end establishment'i-vastase kandidaadina ja ta räägib palju kristlikest ning pereväärtustest vastustades samasooliste abielusid, ent tema siiruses kaheldakse,» tõi Ulinskaitė esile. «Ta räägib justkui tavaliste inimeste eest oponeerides eliidile, ent samal ajal selgub valimiskomisjonile esitatud finantsdeklaratsioonidest, et just Vėgėlė on kandidaatide võrdluses kõige jõukamal järjel.»

Eliidivastast kandidaati peab omaks vasakpopulistlik agraarpartei Põllumeeste ja Roheliste Liit, kes taandas oma parteinomenklatuurist pärit presidendivalimiste esinumbri Vėgėlė kasuks alles vahetult enne kandidaatide nimekirja lukku löömist.

Ignas Vėgėlė astus presidendivalimiste kampaaniasse tugevate poliitilise eliidi vastaste seisukohtadega, ent arutelude käigus on tema toon muutunud sarnasemaks teistega. Populismiuurija Ulinskaitė selgitas, et ta ei ole kindlasti äärmuslane. Foto: Žygimantas Gedvila / SCANPIX

Mõlemad Leedu politoloogid kinnitasid, et tõenäosus, et sügisel hakkavad praeguse Leedu paremparteide koalitsiooni asemel uut valitsust kokku panema koroona-, rände- ja julgeolekukriisi harjal opositsioonis puhanud sotsiaaldemokraatide, Leedu Põllumeeste ja Roheliste Liidu ning viimaste hulgast lahkunutest 2022. aastal eraldi poliitiliseks jõuks kujunenud Demokraatliku Liitu «Leedu eest» liidrid on väga suur.

Peamiste kampaania teemadena tõusetuvad seega ka presidendivalimiste kontekstis tulisemad sisepoliitilised vaidluskohad ja keskendutakse majandusele ning sotsiaalsele heaolule. Räägitakse ka sellest, kuidas integreerida Saksamaa brigaadi Leedu kaitseplaanidesse või kuidas sanktsioneerida Valgevenet.

Üks tulisematest teemadest, mille üle Leedus praegu debateeritakse, on kaitsekulutuste suurendamiseks vajalike tuluallikate leidmine, kus Šimonytė tahaks tõsta ka maksukoormust, millega valimiskampaania ajal ükski opositsioonierakond kaasa ei hüüa. Maksukoormuse suurendamise vastu on nii Nausėda kui Vėgėlė.

Sellised arutelud on nihkes, sest Leedu presidendil on sisepoliitika küsimustes käed seotud, kuna tema pädevuses on vaid välis- ja julgeolekupoliitika, kus Leedus valitseb laiapõhjaline poliitiline konsensus. Euroopa Liidu toetus leedukate hulgas on püsivalt kõrge, mistõttu ei võitle ükski lõunanaabri poliitik otseselt Brüsseli institutsioonidega. Leedus ei ole ka mitte ühtegi venemeelset erakonda.

Geopoliitilise olukorra ja riigi väiksuse tõttu ei ole meil siin Viktor Orbáneid ega Jarosław Kaczyńskeid. Sellist luksust leedulastel pole.

Mindaugas Jurkynas

«Geopoliitilise olukorra ja riigi väiksuse tõttu ei ole meil siin Viktor Orbáneid ega Jarosław Kaczyńskeid. Sellist luksust leedulastel pole,» ütles Jurkynas.

Poliitilist turbulentsi tekitab küll Hiina-küsimus. Viimane Hiinaga seotud skandaal lahvatas, kui Leedu valitsus pani aasta alguses üles ametliku sildi Taiwani esindus, millega viidati diplomaatiliste suhete loomisele Taiwaniga ning mis ärritas Hiinat väga. Seda on opositsioonilt kohati peetud mõtlematuks sammuks, sest ükski teine Leedu lähim partnerriik sama ei korranud, nagu ka USA. Kõik viitavad Taipeile.

«Vėgėlė arvab, et diplomaatilisi suhteid Hiinaga tuleks parandada,» lausus Ulinskaitė.

Nausėda teine tulemine

«President Nausėda algus 2019. aastal oli välispoliitika valdkonnas küll veidi kohmakas, sest ta asus riigipea ülesandeid täitma koroonapandeemia ajal. Ta ei saanud reisida, ega Euroopa Ülemkogu istungitel oma kohalolu poseerida,» lausus Jurkynas.

«Kui koroonapiirangud lõppesid, siis võis teda aga näha kõikjal ja see aktiivsus peegeldubki praegu tema toetusreitingutes,» lisas Jurkynas.

Eesti peaminister Kaja Kallas ja Leedu president Gitanas Nausėda NATO tippkohtumise lõuna eel 11. juulil 2023. aastal. Toona olid Balti riigid ühtse rindena Ukraina ja Rootsi seljataga NATO liikmesuse teemal. Foto: Ludovic Marin / AFP / SCANPIX

Nausėda on olnud väga tugev ja otsekohene Ukraina toetaja. Ta räägib ühistest väärtustest ja toetab eurointegratsiooni. Majanduskraadi tegi ta Saksamaal. Hiinat nimetab ta pikas perspektiivis ikkagi lääne strateegiliseks rivaaliks ja lahterdab Hiina praegu ka selgelt Venemaaga koostööd tegevaks riigiks, erinevalt palju neutraalsemal positsioonil Indiast.

Need Leedu välispoliitika jutupunktid jäävad tõenäoliselt kindlalt püsima ka Nausėda teisel ja viimasel ametiajal, sest Leedus rohkem kui kaheks ametiajaks sama isik järjest presidendiks ei saa.

«Välispoliitika areenil esindab Nausėda meid väga hästi, ta on pikka kasvu ning näeb hea välja,» ütles Jurkynas teatava irooniaga, lisades, et sisepoliitilistes küsimustes ei ole presidendil samas mõjukat rolli, sest ka tema vetoõigusest saab seim lõpuks enamuse häältega üle sõita ning seda juhtus Nausėdal mitu korda.

«Üks põhjus, miks Nausėda jäi oma esimesel ametiajal parlamendienamusele alla, võis olla lisaks põhiseaduslikele pädevuse piirangutele ka see, et ta tuli sõltumatu kandidaadina, kelle seljataga polnud ühtegi parteid ja tal pole olnud praeguses parlamendis püsivaid poliitilisi liitlasi,» selgitas Jurkynas.

See võib muutuda Nausėda teisel ametiajal, kus sotsiaaldemokraadid on valinud juba ametis oleva presidendi poole.

Leedu presidendi institutsiooni võim on piiratud, kuigi president valitakse otse ja tema usaldus leedukate silmis on suur. «Lõpuks sõltub palju konkreetsest isikust, milliseks ta selle rolli kujundab,» selgitas Ulinskaitė.

«Öeldakse, et esimese ametiaja algusest peale teeb president kampaaniat, et saada teiseks ametiajaks tagasivalituks. Alles teisel ametiajal on presidendil seega tegelikult vabadus end päriselt teostada,» lisas Jurkynas.

Hiljemalt mai lõpuks on Leedus järgmised viis aastat presidendi rolli kandva isiku nimi selge. Lõunanaabri poliitikutel on ees tihe valimiste trall. Leedu pealinna elu liikus aga oma rahulikus rütmis.

Veidi väsinud trollid võistlesid Vilniuse teedel moodsate bussidega, pealinlastele vihma eest varju pakkuvate peatuste ootekabiine muutsid värvilisemaks reklaamid selle aasta konkurentsitult parimast grill-lihast ja ülekäiguraja veerel ootasid rohelist tuld paar nunna.

Peale Nausėda, Šimonytė ja Vėgėlė kandideerivad Leedu parlamendivalimistel ka Liberaalse Liikumise poliitik Andrius Mazuronis; endine NATO tippametnik Giedrimas Jeglinskas, kes esindab Demokraatliku Liitu «Leedu eest»; vasakpoolse Tööpartei ridadest sõltumatuna esil kandidaat Eduardas Vatikus; liberaalse Vabaduspartei kandidaat endine Leedu parlamendi esimees Danius Žalimas ja paremäärmuslik parlamendisaadik Remigijus Žemaitaitis.

Presidendikandidaatide asemel reklaamiti Vilniuses selle aasta parimat grill-liha. Foto: Külli Kapper

Valimisõigus ja hääletamine

• Valimisõiguslikud on kõik vähemalt 18-aastased Leedu kodanikud. Kokku oodatakse valimiskastide juurde ligi 2,5 miljonit hääletajat. Eelhääletamise ajal on avatud ka Leedu välisriikide saatkondades asuvad hääletamisruumid.
• Valimispäeval avatakse vahemikus kell 7–20 Leedus 1900 jaoskonda, kus ametis üle riigi on ligi 15 000 valimiste korraldajat. Jaoskonnakomisjonis töötavad valimiste korraldajad teenivad 10–15 eurot tunnis, miinus maksud. Esialgsed valimistulemused selguvad hiljemalt sama päeva südaööks.
• 2019. aastal võitis presidendivalimised Gitanas Nausėda kogudes valimiste teises voorus 66,5 protsenti häältest. Presidendivalimiste esimeses voorus osales toona 57,4 protsenti ning teises voorus 53,9 protsenti valijatest.