IGOR TARO UKRAINA PÄEVIK ⟩ Ukraina on mobilisatsiooniga silmanähtavalt hiljaks jäänud

Ukraina sõdurid rindel Donetski oblastis. Foto: Valentyn Ogirenko / Reuters / Scanpix

• Luhanski oblastis ja Tšassiv Jari kandis on rinne stabiliseerunud.
• Avdijivkast põhjapoole ulatuval pealetungisuunal edenevad Vene okupandid kiiresti.
• Lõunarindel on Vene okupandid pisut edenenud Urožaines, Robotõnes kestab patiseis.

Olukord rindel on ühes kriitilises lõigus jätkanud kiiret halvenemist ning see võib viidata, et negatiivsete uudiste hulk võib lähinädalatel veelgi suureneda. Ukraina on silmanähtavalt mobilisatsiooniga hiljaks jäänud vähemalt samavõrd, kui on hilinenud liitlaste relvaabi, aga probleeme võib olla ka mujal, kirjutab sõjavaatleja ja riigikogu liige Igor Taro (Eesti 200) Ukraina päevikus.

Kupjanski piirkonnas on ukrainlaste kaitse siiamaani küllalt hästi pidanud. Vene okupandid on püüdnud rünnakuid Kõslivka kandis arendada, kuid väga suurte tulemusteni pole jõudnud. Väidetavalt liigutab Vene väejuhatus lõunarinde kõige kaugemast koldest Kupjanski kanti Pihkva diviisi üksuseid plaaniga edaspidi miskit arendada, kuid praegu seal venelastel edu ei paista.

Lõuna pool Lõmani kandis on taktikaline edu saatnud hoopis ukrainlasi, kes on Jampolivka küla idaserval mõne positsiooni tagasi võtnud. Surve Kreminna-Lõmani piirkonnas on venelastel siiski pidev ja jätkuv. Nende pikk plaan oleks kindlasti jõuda Lõmani taasokupeerimiseni ja Lõmani ning Bahmuti rinde ühendamiseni, seega seal aktiivsus jätkub.

Tšassiv Jari piirkonnas käivad ägedad lahingud, kuna Vene okupandid on kontsentreerinud sinna ilmselt võimsuselt teise kontingendi Avdijivka suuna järel. Venelased on püüdnud ukrainlaste kaitsest kaarega mööda minna küll Bohdanivka, küll Ivanivske kaudu ja nad proovivad aina korrata pealetungikatseid Tšassiv Jarile endale, kuid siiani tulemusteta. Ukrainlased on suutnud sealkandis rinde korralikult stabiliseerida.

Avdijivkast põhja poole ulatuv Otšeretine rünnakusuund on osutunud tõeliseks probleemiks ukrainlaste jaoks, kuna pärast sealse brigaadi taandumist on venelased suutnud üsna kiiresti edeneda. Praeguseks on lisaks okupeeritud idas asuv Keramik ja Novokalinove ning karta on, et sellega asi seal ei piirdu.

Vene eesmised üksused on kümmekond kilomeetrit Pokrovsk-Kostjantõnivka-Tšassiv Jari maanteest ning suure tõenäosusega võtavadki suuna sellele teele, et lõigata läbi üks kohalik varustustee Ukraina armee jaoks. Kui selline edenemine peaks teoks saama, hakkab vene okupantide pihtide vahele jääma Toretski-Nju Yorgi asulate piirkond, kuna lõunast suruvad venelased samal ajal Tšassiv Jari poole, mis on Otšeretine pealetungisuunale vastutulev liikumine.

Selliselt uusi alasid ümber piirates ja rindejoont õgvendades avaksid Vene okupandid endale tee uute linnade poole, nagu Pokrovsk, Kostjantõnivka ning hiljem ka Kramatorsk ja Solvjansk – juhul, kui venelastel õnnestuks ka Lõmani poole edeneda.

Esialgne hinnang, miks selline äpardus sel lõigul ikkagi kestab, võiks seisneda venelaste poolt nõrga koha otsingute õnnestumises. Nad on püüdnud tükk aega kogu rinde ulatuses survet avaldada ja kui on kusagil leidnud pisut vähem tugeva koha, siis on sinna operatiivselt suunanud ka reservüksusi teistelt rindelõikudelt. Nüüd on näha, et kohe pärast edenemise algust on sellesse piirkonda suunatud ümber hulk uusi üksusi mujalt.

Ukraina poolelt vaadatuna on see mõnevõrra kummaline, kuidas venelastel on õnnestunud neid reserve niivõrd operatiivselt liigutada ja miks ukrainlastel endil see samavõrd kiiresti ei edene. Fakt on see, et ukrainlaste manööverdamise kiirus rindel jääb praegu venelaste omale alla.

Ukraina sõdur rindel Donetski oblastis. Foto: RFE / RL / SERHII NUZHNENKO / Reuters / Scanpix

Seda on püütud selgitada ka juhtimisprobleemidega – esiteks kaitseväe juhataja vahetamisest tulenevate ning paljude brigaaditasandi ülemate vahetamisega. Uute inimestega kaasneb alati mõningane segaduse ja kokkutöötamise periood ning seda poleks Ukraina armee endale praegu lubada saanud.

Lõunarindel on olukord suuresti stabiilne. Vaid Urožaine kandis, endisel Berdjanski suunal, on venelased suutnud mõnesaja meetri võrra edeneda. Muud suunad Vuhledari ümbruses on stabiilsed ning ka Robotõne platsdarm püsib üsna muutumatuna. Robotõne külaga on selline lugu, et seal pole enam positsioonideks kohti. On vaid kiviväli ja kes sinna asub, see saab vastaspoolelt kohe kaudtuld. Seega venelased võivad aeg-ajalt Robotõne servas käia end näitamas, kuid sinna midagi kinnistada on praegu pea võimatu.

Dnepri idakalda platsdarm peaks edasi püsima, kuigi rünnakud sellele iga päev jätkuvad.

On toimunud mingisugune arusaamatus Nestri saarega Dnepri delta piirkonnas: Ukraina kaitseväejuhataja oli teatanud saare vabastamisest, kuid väidetavalt tehti seda liiga vara ja seejärel läks lahti suuremaks tuletegevuseks ning dessandi maabumise katseteks Vene poolelt. Seega käib saare pärast nüüd tuline võitlus.

Rasked ajad võivad ees olla

Kokkuvõttes võib öelda, et hakkab joonistuma välja võimalik Vene okupantide suvise pealetungi plaan. Tõenäoliselt püüavad nad arendada praeguseks edukaks osutunud pealetungisuundasid Avdijivka ja Tšasiv Jari piirkonnas. Lisaks aktiveerivad nad suure tõenäosusega tegevust ka mujal.

On infot ka Vene okupantide üksuste koondumise kohta Belgorodi ja Kurski oblastite piirkondades, mis võimaldaksid häirivaid tegevusi Ukraina riigipiiri juures väljaspool aktiivset rinnet ja seega oleksid häiriva iseloomuga.

Raskemad ajad võivad veel ees olla, nagu vihjas Ukraina sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov. Seda hinnangut tasub tõsiselt võtta. Väga palju sõltub tõesti, kuidas Ukraina oma mobilisatsiooniseaduse täitmist realiseerib ja mis saab liitlastelt lubatud relvaabist – kui kiiresti ja millistes kogustes see kohale jõuab.