AK ⟩ Lätlased usaldavad pigem ELi kui oma parlamenti ja valitsust

Läti noored pidutsemas Riias, kui rahvas oli 20. septembril 2003 referendumil heaks kiitnud riigi ühinemise Euroopa Liiduga. Foto: Liis Treimann

Läti liitumist Euroopa Liiduga saab tähistada suure plussmärgiga. Siinkohal tuleb ära märkida kaks põhilist aspekti – majanduslikud hüved ja kindlustunne, mida ELi astumiseks vajalikud reformid on taganud –, mis on saanud määravaks, miks lätlaste toetus Euroopa Liidu institutsioonidele on iga-aastastes Eurobaromeetri sotsioloogilistes uuringutes siiani kõrgem kui toetus Läti seimile ja valitsusele.

Äsja täitus NATO-l 75 aastat ning Läti pühitses koos teiste Balti riikidega NATO ja Euroopa Liidu liikmesuse kahekümnendat aastapäeva. 1. mai on Läti kalendris Kesk-Euroopa vanima põhiseaduse (1922. aastal vastuvõetud Satversme) assamblee kokkukutsumise päev, kui meenutatakse riigi demokraatlikke algeid.

Kakskümmend aastat pole veel päris põlvkonnapikkune aeg, samas on see piisavalt pikk, et tuletada meelde, mis väärtuste eest Läti riigimehed ja -naised seisid, et võimalikult kiiresti saaks Euro-Atlandi julgeolekuorganisatsioonide liikmeks.