Euroopas pressivabadust ohustava poliitilise surve taustal näib Eesti pailapsena

Moldova ajakirjanikud reedel rahvusvahelisel ajakirjandusvabaduse päeval Chișinăus Vene saatkonna ees avaldamas meelt Kremli propaganda vastu. Ühenduse Piirideta Reporterid (RSF) hinnangul levib n-ö Vene stiilis tsensuur üha laiemalt. Foto: Dumitru Doru/Epa/Scanpix

Kuigi värske pressivabaduse indeksi tipus troonivad Euroopa riigid ja Eesti on kerkinud kõrgele kuuendale kohale, ei ole infovabaduse kaitseühenduse Piirideta Reporterid (RSF) hinnangul rõõmustamiseks põhjust, sest poliitiline surve sõltumatule ajakirjandusele maailmajaos aina kasvab.

Reedel märgitud rahvusvahelisel ajakirjandusvabaduse päeval avaldatud pressivabaduse indeksi järgi on kogu maailmas vaid kaheksa riiki, kus meedia olukorda võib hinnata heaks ning need kõik asuvad Euroopas. Samas tõi RSF esile, et Euroopat räsib paljuski sama mure, mis maailma laiemalt: üha rohkem on valitsusi, kes ei täida oma ülesannet ajakirjandusele soodsa keskkonna ning avalikkusele usaldusväärse, sõltumatu ja mitmekülgse uudisvoo tagajana.

«Riikide ja muude poliitiliste jõudude roll ajakirjandusvabaduse kaitsmisel väheneb. Selline õiguste kaotamine käib mõnikord käsikäes vaenulikumate meetmetega, mis õõnestavad ajakirjanike rolli või isegi instrumentaliseerivad meediat ahistamis- või desinformatsioonikampaaniate kaudu,» ütles indeksit tutvustavas avalduses RSF toimetusdirektor Anne Bocandé.

Pressivabaduse pingerea tipus on Põhjamaad eesotsas Norraga, kes on liidripositsiooni hoidnud juba aastaid.

Eesti kerkis ajakirjandusvabaduse edetabelis kahe koha võrra, kaheksandalt positsioonilt kuuendaks, ning RSF toob välja, et siinne poliitiline õhkkond lubab meedial võimukandjaid vastutusele võtta ilma tagakiusamist kartmata. Teisalt on ühenduse hinnangul murekohaks erameedia koondumine kahte domineerivasse gruppi ning võimalik ajakirjanike enesetsensuur laimusüüdistustega kohtusse andmise hirmus, aga ka võimude hoogustunud komme piirata meedia ligipääsu avalikule teabele.

Põhjanaaber Soome paikneb edetabelis koha võrra Eestist kõrgemal, kuid RSFi hinnangul muudavad ajakirjanikke seal ebakindlaks nende vastu algatatud kohtuasjad, ennekõike 2023. aasta otsus, millega kaks Helsingin Sanomate ajakirjanikku mõisteti süüdi riigisaladuse paljastamises.

Sarnaselt Eestiga paranes pressivabaduse indeks ka Lätis, kerkides 16. positsioonilt 12. tabelireale tänu õhkkonnale, mis lubab ajakirjanikel vabalt ja ohutult töötada. Samas on meedia olukord riigis vaid rahuldav. Veel mullu seitsmendal positsioonil hea ajakirjandusvabaduse olukorraga riikide sekka kuulunud Leedu aga vajus 13. kohale, rahuldavas seisus riikide hulka.

Endiselt on Euroopa punane latern ajakirjandusvabaduse poolest indeksis 88. kohal paiknev Kreeka, mille mainet räsib sumbunud uurimine ajakirjanike pealtkuulamise asjus, mille taga oli riigi luureteenistus.

Poliitiline surve ajakirjandusele on Piirideta Reporterite järgi eriti muret valmistav lisaks Kreekale ka Ungaris, Slovakkias ja Maltal ning nende riikide ritta kipub liikuma üha rohkem vajuma ka Itaalia, kus käreparempoolse Giorgia Meloni valitsuskoalitsiooniliige üritab võtta üle riigi suuruselt teist uudisteagentuuri AGId.

Samal ajal tõi RSF positiivse näitena võimuvahetusega kaasnenud poliitilise keskkonna paranemisest välja Poola ja Bulgaaria, mis aastaga liikusid pressivabaduse edetabelis vastavalt kümme ja tosin kohta ülespoole.

Kui sõltumatut ajakirjandust julmalt maha suruv Venemaa on Piirideta Ajakirjanike indeksi 180 riigi seas kaugel 162. kohal, siis ometi on nad tabelis kerkinud kaks kohta – ühenduse sõnul on see seotud aga vaid teiste maade vähikäiguga, samas kui n-ö Vene stiilis tsensuur kinnitab hoopis mõnel pool Ida-Euroopas ja Kesk-Aasias aina rohkem kanda, seda ennekõike Valgevenes, Gruusias, Kõrgõzstanis ja Aserbaidžaanis, aga ka näiteks Serbias, kus valitsusmeelne meedia levitab Vene propagandat ja võimud ähvardavad sinna pagenud Vene ajakirjanikke.

Poliitilise olukorra halvenemine on mänginud ümber ka Piirideta Reporterite indeksi kolm viimast kohta, kus mullu oli Vietnam, Hiina ja punane latern Põhja-Korea. Nüüd tagantpoolt kolmandaks kukkunud Afganistanis kiusab Taliban lakkamatult ajakirjanike taga, samas kui kahel viimasel kohal olevas Süürias ja Eritreas pole RSFi järgi jäetud mingit tegutsemisruumi ja rekordiline hulk ajakirjanikke on trellide taga, kadunud või pantvangis.

Parimad ja halvimad

Maailma pressivabaduse parimad ja halvimad

(sulgudes koht eelmisel aastal)

• 1. Norra (1)
• 2. Taani (3)
• 3. Rootsi (4)
• 4. Holland (6)
• 5. Soome (5)
• 6. Eesti (8)
• 7. Portugal (9)
• 8. Iirimaa (2)
• 9. Šveits (12)
• 10. Saksamaa (21)
• …
• 176. Iraan (177)
• 177. Põhja-Korea (180)
• 178. Afganistan (152)
• 179. Süüria (175)
• 180. Eritrea (174)