/nginx/o/2022/11/03/14938352t1h5764.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/05/09/16060101t1h13e8.jpg)
Armeenias on nädalaid kestnud protestid Aserbaidžaanile külade tagasi andmise ning kahe riigi piiride piiritlemise peatamiseks. Armeenia peaministri Nikol Pašinjani sõnul toetavad protestiaktsioone välised jõud ning nende eesmärk on provotseerida sõda, et seeläbi riigis režiimimuutus saavutada.
Armeenia 19. aprilli teadet, et nad nõustusid andma neli mahajäetud piiriküla tagasi Aserbaidžaanile, ning 23. aprilli Armeenia ja Aserbaidžaani teadet, et asuvad suhete normaliseerimiseks piire maha märkima, nähti rahvusvaheliselt esimese märgina riikidevaheliste suhete paranemisest ning olukorra stabiliseerimisest regioonis. Aserbaidžaani liider Ilham Alijev ütles pärast piiride piiritlemise teadet, et riigid on rahulepingu allkirjastamisele lähemal kui kunagi varem.
Armeenlased üldiselt ning eriti piirialade kohalikud elanikud näevad aga otsuses taaskordseid Armeenia järeleandmisi Aserbaidžaanile ning muretsevad oma julgeoleku pärast. Laupäeval alustas selle tõttu Aserbaidžaaniga piirneva Tavuši regiooni peapiiskop Bagrat Galstanian protestimarssi piiriäärsest Kirantsi külast riigi pealinna Jerevani, kus ta eile esitas Pašinjanile ultimaatumi ning nõudis tema tagasiastumist. "Valitsus on riigi juhtimises täielikult läbi kukkunud ja lõhkunud kogu riigi julgeolekusüsteemi," vahendab Raadio Vaba Euroopa / Raadio Vabaduse (RFE/RL) Armeenia haru Galstaniani sõnu tuhandete protestijate ees.
:format(webp)/nginx/o/2024/05/09/16060102t1h6d22.jpg)
Armeenia Apostlik Kirik avaldas teisipäeval protestiliikumisele toetust. «Peame oma rahvale äärmiselt ohtlikuks Tavuši piirialadel toimuvat tegevust, mida kujutatakse piiride külmutamise ja demarkatsioonina ilma terviklike ja tagatud lahendusteta,» seisab kiriku ülemnõukogu avalduses.
Piiride mahamärkimise põhjuseks on Pašinjani sõnul Aserbaidžaanilt sõja alustamiseks õiguslike põhjuste ära võtmine. «Piiritlemise protsessi peatamine tähendab Armeenia julgeolekutagatiste tagamise ja riigi suveräänsuse kehtestamise protsesside peatamist,» vahendab Jam-News Pašinjani vastust protestiliikumisele.
Pašinjani sõnul kavatsevad sisemised ja välised jõud provotseerida sellisel viisil sõda, et muuta riigis ilma valimiseta valitsus ning luua Armeenias nukuvalitsus. «Jõud, mis nõuavad piiritlemise peatamist, teevad välisjõudude toel kõik selleks, et rohkem Armeenia territooriumi okupeeritaks. Nad kasutavad seda selleks, et viia Armeenia Vabariigis läbi poliitilisi muutusi,» lisas ta.
Peaministri hinnangul on liikumise eesmärk tuua Armeenia endised presidendid võimule. «Selle stsenaariumi, et Armeenias toimub võimuvahetus kiriku abiga, esitas Hayastani bloki juht [ekspresident] Robert Kotšarjan pärast 2021. aasta valimisi,» ütles ta.
«See on protsess, mille eesmärk on viia Armeenia sõjani ja muuta Armeenia Venemaa kaugeks provintsiks,» lisas Pašinjani erakonna Kodanikuleping parlamendiliige Narek Babajan. «Seetõttu ma ei usu, et Armeenia kodanikud seda toetavad.»
Proteste on toimunud mitmel pool Tavuši regioonis, kus protestijad on blokeerinud teid, ning ka pealinnas Jerevanis, kuid meeleavalduste epitsentriks on Kirantsi küla, mis 19. aprillil avaldatud kaartide kohaselt kaotaks põllumajandusmaid, mõned majad ning silla, mis ühendab küla ülejäänud riigiga, vahendab RFE/RL Armeenia.
Pašinjani sõnul kavatsevad sisemised ja välised jõud provotseerida sellisel viisil sõda, et muuta riigis ilma valimiseta valitsust ning luua Armeenias nukuvalitsus.
Hulk politseinikke ajas 2. mail laiali Kirantsi lähedal asuva protestilaagri, vahistades kümneid kohalikke elanikke, kes takistasid ametivõime puhastamast kõrvalasuvat ala maamiinidest ja paigutamast sinna uusi piiriposte. Hiljem protestijad vabastati ning ettevalmistused maa üleandmiseks jätkusid järgmistel päevadel kõrgendatud julgeolekuolukorras.
Teisipäeval lahkusid aga politseinikud äkitselt piirkonnast. Vahetult enne seda ütles külavanem Kamo Šahinian RFE/RL Armeenia harule, et Armeenia-Aserbaidžaani piiri kõige valulikuma lõigu piiritlemine selles piirkonnas on esialgselt külmutatud.
«Meil on kolm kõige tundlikumat punkti ja nende kallal jätkatakse üksikasjalikku tööd, sest seal on iga sentimeeter oluline,» ütles Pašinjan samal ajal Jerevanis toimunud pressikonverentsil.
Kuidas suhtub aga protsessi külmutamisse Aserbaidžaan, kes oma täiendavaid ambitsioone ning nõudmisi Armeenia suhtes ei varja, pole veel kindel. Olukord Armeenias on seoses piiride piiritlemisega ärev, sest Pašinjanile, kelle toetus on aina langenud, heidetakse ette lisaks järeleandmistele siin osas ka teise Karabahhi sõja kaotust ning eelmise aasta sügisel Mägi-Karabahhi alistumist Aserbaidžaanile, mille tõttu 120 000 kohalikku armeenlast pidid oma kodudest lahkuma.