:format(webp)/nginx/o/2021/11/03/14180110t1h8963.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/05/09/16060311t1hfb2c.jpg)
Abdel Fattah al-Burhani juhitava Sudaani relvajõudude vastu võitlev paramilitaarne rühmitus Kiirtoetusvägi (RSF) Mohamed Hamdan Dagalo ehk Hemedtiga eesotsas paneb riigi lääneosas Darfuris elavate mitte-araabia päritolu kogukondade vastu toime kuritegusid, mis viitavad võimalikule genotsiidile, märkis inimõigusorganisatsioon Human Rights Watch (HRW) eile avaldatud aruandes.
43-aastane Ramzi rääkis, kuidas peamiselt araabia päritolu võitlejatest koosnev RSF sisenes mullu juunis Lääne-Darfuri suurima linna El-Geneina al-Nasseemi linnaossa ja asus seal massiliselt inimesi tapma. Ta visati koos mitmekümne kohalikuga verega reostunud tiiki. «Kui me olime sees, sundisid nad meid seda [vett] jooma ja pead vee all hoidma. Kui tõstsime pead, siis peksti meid keppidega. Nad küsisid kõigilt hõimukuuluvust. Kui ütlesid, et oled masaliit, piinati sind rohkem. /.../ Kui me vees olime, avasid nad meie peale tule. Tiigis olnutest 20 inimest tapeti,» rääkis Ramzi.
Süstemaatilised koledused
2023. aasta aprilli lõpust kuni novembri alguseni viis RSF koos teiste väiksemate relvastatud rühmitustega läbi süstemaatilise vägivallakampaania, püüdes hävitada kohalikke, nii Darfuris kui naaberriigis Tšaadis elavaid etnilisi rühmi, nagu masaliidid, furid ja zaghawad. Aafrika päritolu hõimukogukondadesse kuulunud mehi, naisi ja lapsi vägistati, piinati ja tapeti. Vägivald saavutas haripunkti juuni keskel, mil suuremates asulates tapeti kõigest mõne päevaga tuhandeid inimesi.
20 aastat etnilisi pingeid
Lääne-Sudaanis Darfuri piirkonnas elavad peamiselt põllumajandusega tegelevad furi, zaghawa ja masaliidi kogukonnad ning mitmed karjakasvatusega tegelevad araabia päritolu nomaadirühmad.
2003. aastal algatas toonane Sudaani president Omar al-Bashir tohutu suure etnilise vägivalla rünnaku Darfuri piirkonna opositsiooniliste relvarühmituste vastu, võttes sihikule mitte-araabia päritolu kogukonnad.
ÜRO andmetel tapeti aastatel 2003–2005 piirkonnas ligi 300 000 inimest furi, masaliidi ja zaghawa rahvusrühmadest. 2009. aastal esitas Rahvusvaheline Kriminaalkohus al-Bashirile süüdistuse inimsusvastastes kuritegudes, aasta hiljem teise süüdistuse genotsiidis.
Etniline vägivald jätkus ka pärast sõjalise konflikti lõppu. 2013. aastal moodustas al-Bashir Darfuri üle kontrolli saavutamiseks poolsõjaväelise rühmituse Kiirtoetusvägi, mis koosnes suures osas piirkonnas jõhkraid rünnakuid korraldanud kurikuulsa Janjaweedi rühmituse liikmetest.
Sudaani armee ei suutnud pärast al-Bashiri võimult kukutamist 2019. aastal tekkinud võimuvaakumis RSFi oma koosseisu integreerida. Mullu aprillis kahe poole vahel puhkenud kokkupõrgete järel algas ulatuslik kodusõda.
16-aastast Suhailat tulistati El-Geneinas kätte, kui ta mässuliste järjekordse rünnaku ajal autos viibis. Tema sõnul käisid ründajad autode vahet ja tapsid inimesi. «Relvastatud võitlejad peatasid meie ees olnud auto, tulistasid seal olnud inimesi /.../ ma ei tea, kui palju inimesi seal sees oli. Sama tehti sõidukiga meie taga: see peatati, tulistati sees olnud inimesi ja siis tulistati autot süütemoonaga, see lahvatas leekidesse ja põles maha,» kirjeldas ta.
Vägivald saavutas haripunkti juuni keskel, mil suuremates asulates tapeti kõigest mõne päevaga tuhandeid inimesi.
Mässulised ei hoolinud karvavõrdki sellest, et linnas oli aprillis puhkenud sõja tõttu tuhandeid mujalt riigist põgenenud inimesi, sealhulgas naisi ja lapsi. 15-aastane Zainab kirjeldas RSFi võitlejate jõhkrusi ajutises varjumispunktis. «Rohkem kui 20 RSFi võitlejat tuli sisse,» rääkis ta. «Meid oli ruumis umbes seitse [naist ja tüdrukut] ja mu isa. Nad hakkasid teda peksma. Ema ütles: «Ärge pekske!» Nad tulistasid mu isale rindu ja emale kõrri, käskisid kõigil lahkuda ja siis panid [kohale] tule otsa.»
Inimõigusorganisatsiooni hinnangul võtsid mässulised teadlikult sihikule suurima rahvusrühma ehk masaliitide mõjukamad esindajad, näiteks kogukonnajuhid, aktivistid, aga ka meditsiinitöötajad. Samuti hävitati hulgaliselt tähtsaid tsiviiltaristuobjekte asulates, kuhu masaliidid olid vägivalla eest põgenenud. Satelliidipiltidelt on näha, et alates juunist on El-Geneina asumeid süstemaatiliselt maha põletatud. HRW hinnangul on tegemist etnilise puhastusega, mille eesmärk on vähemalt ajutiselt sundida kindel rahvusrühm piirkonnast lahkuma.
:format(webp)/nginx/o/2024/05/09/16060312t1he95d.jpg)
25-aastane medõde Maka oli koos kolme teise meditsiinitöötaja ja üheksa vigastatuga El-Geneina lõunaosas keskturu lähedal autos, kui RSFi võitlejad nad ümber pöörasid. «Relvastatud mehed sundisid meid välja tulema ja siis hakkasid auto pihta tulistama. Me hakkasime jooksma. Nad tulistasid üht vigastatut minu ees. Üks teine, kellel olid mõlemad jalad murtud, ei saanud sõidukist välja, ta sai surma, kui nad autole tule otsa panid,» rääkis naine.
Massiliselt tapetuid
Naaberriiki Tšaadi on põgenenud rohkem kui 745 000 sudaanlast. Darfuri kaudu üle piiri jõudnud inimesed on sageli pidanud läbi elama mässuliste terrori. Üks jõhkramaid mässuliste rünnakuid piirkonnast põgeneda üritanud elanike vastu toimus mullu juunis, kui RSFi võitlejad ründasid kilomeetritepikkust tsiviilisikute kolonni, kes üritas El-Geneinast masaliidi kogukonna relvastatud võitlejate saatel põgeneda. RSF ajas meeleheitel inimesi tänavatel taga, osa põgeneda üritanuid uppus linna lähistel Kajja jõkke.
«Kaks RSFi võitlejat krahmas lapsed nende vanematelt ära, kui vanemad hakkasid karjuma, siis kaks teist võitlejat tapsid nad,» kirjeldas 17-aastane Malik läbielatut. «Siis kuhjasid nad lapsed üksteise peale ja tulistasid neid, viskasid kõigepealt surnukehad jõkke ja siis nende asjad järele.» Kokku tapsid võitlejad ainuüksi selle rünnaku ajal 16 inimest, kellest 12 olid lapsed.
Darfuri piirkonnas tapetud kohalike arvu ei ole võimalik kokku lugeda – teada on, et ainuüksi El-Geneinas oli mullu oktoobriks tapetud vähemalt 15 000 tsiviilisikut. Hinnanguliselt on alates 2023. aasta aprillist tapetud Darfuris vähemalt 300 000 inimest. HRW kutsub ÜROd ja Aafrika Liitu üles kehtestama kohe relvaembargo Sudaani kodusõja pooltele ja saatma Darfuri tsiviilelanike kaitsmiseks piirkonda rahvusvaheline politseijõudude missioon.
Viimases mässulistest puutumata kantsis valitseb hirm
Darfuri piirkonnas on vaid üks suurem linn, El-Fasher, mis pole veel mässuliste kätte läinud.
Kohaliku poepidaja Ishaq Mohammedi sõnul on ta kuu aega olnud RSFi võitlejate rünnakute tõttu oma kodus lõksus. «Me elame pideva terrori all,» rääkis Mohammed AFP-le. «Meil ei ole pommitamise eest kuhugi minna.» Kardetakse, et kui ka viimane Darfuri kants mässuliste kätte langeb, võivad nood seal korraldada samasuguseid jõhkrusi nagu mujal.
«Me oleme täielikult ümber piiratud,» ütles AFP-le teine kohalik Ahmed Adam. Väljaandele saadetud sõnum jõudis kohale hoolimata sellest, et Darfuris on sama hästi kui kogu kommunikatsiooniühendus katkenud. «Meil ei ole ühtegi linnast välja viivat teed, mis ei oleks RSFi kontrolli all,» lisas ta.
ÜRO Sudaani humanitaarabi koordinaatori asetäitja Toby Harwardi sõnul on viimasel kuul, mil kaks linnas korda hoidnud mõjuvõimsamat relvarühmitust kuulutasid ametlikult toetust valitsuse relvajõududele, mässulised El-Fasheri lähedal maapiirkondades põletanud maha terveid külasid ja korraldanud õhurünnakuid linnale. Yale’i ülikooli humanitaaruuringute instituudi hinnangul on Põhja-Darfuris maha põletatud vähemalt 23 kogukonda.
Aga kuna El-Fasheris elab nii araabia kui ka Aafrika päritolu inimesi, võib täiemahuline lahing linna pärast kaasa tuua massilise veresauna. «Võivad kaasneda ka kättemaksurünnakud kõigis viies Darfuri osariigis ja väljaspool seda,» märkis Harward.
Põhja-Darfuris elab ligikaudu 1,5 miljonit inimest. Kogu Darfuri piirkonnas, mis on umbes sama suur kui Prantsusmaa, elab ligikaudu veerand Sudaani 48-miljonilisest elanikkonnast. ÜRO hinnangul seisab Sudaan silmitsi erakordsetes mõõtmetes humanitaarkriisiga – rohkem kui 8,7 miljonit inimest ähvardab nälg.