Leedus oodatakse taas presidendi ja peaministri vastasseisu

Vilniuses andis eelvalimistel hääle ka presidendiks kandideeriv peaminister Ingrida Šimonytė. Foto: MINDAUGAS KULBIS/AP/Scanpix

Leedukad kogunevad pühapäeval valimiskastide juurde presidenti valima. Kaheksa kandidaadi seast on küsitluste kohaselt kõige populaarsem ametisolev riigipea Gitanas Nausėda.

President Nausėdale pakuvad peamiselt konkurentsi vasakpopulistliku agraarpartei Põllumeeste ja Roheliste Liit ülesseatud kandidaat, 48-aastane Ignas Vėgėlė ning riigi praegune peaminister, suurimasse valitsuserakonda Isamaaliitu kuuluv 49-aastane Ingrida Šimonyte.

Uuringufirma Spinter tyrimai neljapäeval avaldatud küsitluste järgi liikus Šimonytė vahetult enne valimispäeva uustulnuk Vėgėlėst mööda teisele kohale – peaministrit toetas 14,2 protsenti vastanutest, Vėgėlėt 12,7 protsenti. Teist ametiaega püüdev Nauseda on küsitlustes aga pikka puuga ees – tema poolt hääletaks 29,1 protsenti vastanutest, vahendab Delfi.lt. Praeguse seisuga peetakse ebatõenäoliseks, et Nausėda suudab esimeses voorus koguda üle poole häältest, seega läheks vaja ka teist vooru kahe parima kandidaadi vahel. Kahe nädala pärast toimuvas lõppvaatuses kordub ilmselt viie aasta tagune stsenaarium, kui ristasid piigid Šimonytė ja Nausėda, viimane kogus toona kaks kolmandikku häältest.

Nädala alguses alanud eelvalimistel täitis oma kodanikukohust seitse protsenti valimisealistest kodanikest ehk 170 000 inimest, teatas riigi valimisteenistus. Viimatistel presidendivalimistel 2019. aastal andis eelhääletusel oma hääle 228 000 inimest, kuid toona oli kolme päeva asemel aega viis päeva oma häält anda. Kolmapäevast reedeni oli võimalik valida ka haiglates, hooldekodudes, kaitseväe üksustes ja vanglates. Reedel ja laupäeval jõuavad valimisametnikud nende 91 000 kodaniku juurde, kes avaldasid soovi kodus hääletamiseks, vahendab LRT.

Presidendivalimiste esimese vooruga ühes hääletab rahvas ka topeltkodakondsuse lubamise üle. Valimissedelil küsitakse lisaks presidendieelistusele ka seda, kas muuta põhiseaduses klauslit, mis praegu keelab Leedu kodanikel omada mitut kodakondsust. Praeguse seadusandluse juures kaotavad leedulased mõne teise riigi kodanikuks saamisel kohe Leedu passi. Seadusemuudatuse läbiviimiseks peab referendumil selle poolt hääletama üle poole Leedu hääleõiguslikest kodanikest ehk ligi 1,1 miljonit inimest.

Nädalavahetusel kulmineeruv esimene voor on leedukate jaoks aga kõigest avapauk tihedale valimisaastale: lisaks võimalikule presidendivalimiste teisele voorule tulevad kodanikud hääletuskastide juurde taas juuni alguses, kui valitakse oma esindajad Euroopa Parlamenti. Vaat et olulisimad valimised toimuvad oktoobris, kui valitakse esindajaid parlamenti.