Lääneriigid teevad ühes olulises regioonis Venemaaga koostööd

Arktika. Taamal aerosoolide proovivõtujaam Ny-Aalesundis Svalbardil. Foto on illustratiivne. Foto: LISI NIESNER / REUTERS / Scanpix

Ajal, mil Ukrainas algatatud Venemaa täiemahulise agressioonisõja tõttu on Moskva suhted lääneriikidega seninägematus kriisis, tehakse ühes maailma regioonis siiski koostööd.

Norra põhjaosas korraldati märtsis virtuaalne õppus suure õlireostuse likvideerimiseks, millest võttis osa ka Venemaa, vahendab Reuters.

Norra on Arktika Nõukogu kaudu hoidnud elus mõningast koostööd Venemaaga.

«Meil oli hea koostöö [õppuse ajal] kõigi riikidega, sealhulgas Venemaaga, samuti pakkusid nad abi ja me võtsime vastu,» märkis õppust läbi viinud Arktika Nõukogu hädaolukorra ennetamise, valmisoleku ja reageerimise töörühma juht Ole Kristjan Bjerkemo. Tema sõnul osales Venemaa virtuaalselt kahe alusega.

Arktika nõukogus on kaheksa riiki – Ameerika Ühendriigid, Kanada, Norra, Soome, Rootsi, Taani, Islandi ja Venemaa. Organisatsioon tegeleb piirkonna oluliste probleemide, näiteks saastamise vähendamise ja majandusarenguga, aga ka erinevate päästeoperatsioonidega.

Seitse lääneriiki, kes on ühtlasi NATO liikmed, peatasid Moskvaga koostöö pärast täiemahulise invasioonisõja algust Ukrainas. Sellega pandi Venemaa seotuse tõttu nõukogu 130 projektist pausile koguni kolmandik.

Arvati, et selle tõttu võib kogu koostöökogu laiali minna. Sellega nõrgeneks aga Arktika piirkonna julgeolek ning kaoksid võimalused võidelda kliimamuutustega, mis on piirkonda tabanud neli korda kiiremini kui mujal maailmas. Mullu mais nõukogu kaheaastase eesistumise üle võtnud Norra tahab aga seda stsenaariumi vältida.

«Norra eesistumise põhiline eesmärk on teha kindlaks, et [organisatsiooni] struktuur säilib, sest me ei saa endale selle lagunemist lubada,» märkis Reutersile Norra asevälisminister Maria Varteressian.

«Me teadsime, et see eesistumine tuleb erakordselt väljakutseterohke ja keeruline,» nentis Arktika Nõukogu Norra esinduse juht Morten Hoeglund.

Teaduslik koostöö jätkub

1996. aastal asutatud nõukogu on olnud kaua aega lääneriikide ja Venemaa põhiline koostöövaldkond. Osapoolte vahel on sõlmitud keskkonna kaitsmise ja säilitamisega seotud leppeid. Ukraina sõja puhkemisel kuulutasid paljud polaaruurijad Arktika nn erandlikkuse lõppu.

Mullu septembris ütles Venemaa üles oma osaluse ühes teises piirkondlikus koostöökogus, Barentsi Euro-Arktika Nõukogus. Tänavu veebruaris lõpetas Venemaa iga-aastased vabatahtlikud maksed Arktika Nõukogule, viidates vajadusele jätkata n-ö päristööd, mis hõlmaks koostööd kõikide liikmesriikidega. 

Arktika Nõukogu sekretariaat teatas siiski samal kuul, et jätkab keskkonna- ja julgeolekuküsimuste töörühma kohtumisi virtuaalses formaadis, kus osaleb ka Venemaa.

«Me näeme Norra eesistumise ajal, et koostöö on siiski võimalik,» märkis Moskvas elav USA mõttekoja Arktika Instituut teadlane Pavel Devjatkin.

Piirkonna kliimale ja keskkonnale keskenduv töörühm avaldab peagi kolm raportit, mida on Ukraina sõja tõttu edasi lükatud. Need keskenduvad Arktika kliimamuutustele, mikroplastireostusele ja radioaktiivsusele. Viimane nõudis Moskva märkimisväärset panust, kuna selle kaasautor on Venemaa ja see sisaldab ulatuslikult riigi andmeid, märkis Arktika seire- ja hindamisprogrammi töörühma täitevsekretär Rolf Roedven.

Ametnike sõnul on võimalik tehnilisel ja teaduslikul tasemel koostööd jätkata, kuid poliitilisel tasemel on see sõja jätkumisel võimatu.

«Me peame uue reaalsusega kohanema,» ütles Höglund. «Peame aktsepteerima, et see on teine reaalsus kui neli aastat tagasi. See ei ole enam kindlasti midagi, mis meenutaks kunagisi aegu.»