LENNART MERI KONVERENTS Ukrainal ei saa lasta sõda kaotada, muidu on suurem oht tuumasõjaks (5)

Postimees
Copy
Ukraina sõdur rindel. Foto on illustratiivne.
Ukraina sõdur rindel. Foto on illustratiivne. Foto: Madeleine Kelly/Zuma/Scanpix

Postimees aitas nii blogi kui videopildiga oma lugejatel osa saada tänavusest Lennart Meri Konverentsist pealkirjaga «Ärgem heitkem meelt, vaid tegutsegem!», mis toimus 16.–18. mail Tallinnas.

Postimees vahendas järgnevaid arutelusid:
16. mail

14–15.30 Eelüritus. Mida on NATO võitnud laienemisest?

Kuigi Prantsusmaa president Emmanuel Macron arvas mõni aasta tagasi, et NATO on ajusurmas, on Ukraina sõda sundinud allianssi uuesti keskenduma kollektiivsele kaitsele. NATO 75. aastapäev tähistab 25 aasta möödumist selle esimesest külma sõja järgsest laienemisest. Ukrainas jätkuva Venemaa agressiooni ja globaalse julgeolekukeskkonna halvenemise kontekstis on NATO laienemine Euroopa julgeolekut märkimisväärselt tugevdanud. Alliansi idatiiva riikidele andis NATO liikmesus võimaluse pääseda hallist tsoonist. Soome ja Rootsi hiljutise liitumisega on alliansi ridadesse lisandunud kaks väga võimeka sõjaväega liikmesriiki. Mida on NATO laienemisest võitnud? Kui tõhusalt suudab NATO astuda vastu Euroopas ja mujal maailmas taastärganud ohtudele?

  • Toomas Hendrik Ilves, Eesti president (2006-2016)
  • Kurt Volker, USA endine suursaadik NATO juures, CEPA
  • Vestlusjuht: Sylvie Kauffmann, ajakirjanik ja kirjanik

17–17.05 RKK direktori Indrek Kanniku tervituskõne

17.05–18.30 Avaarutelu. Hea uus ilm – tugevama Euroopa loomine

Venemaa täiemahuline agressioon Ukraina vastu on muutnud Euroopa Liidu geopoliitiliseks jõuks. EL on oma välispoliitikas võtnud väga selge suuna: kehtestatakse ajaloo karmimaid sanktsioone ja ekspordipiiranguid ning pakutakse mitmesugust, sealhulgas sõjalist abi. Euroopa on esimest korda pärast külma sõja lõppu hakanud kaitsekulutustesse tõsiselt suhtuma. Vilniuses kinnitatud NATO uued kaitseplaanid on vaja ellu viia võimetega, mis tuleb alliansil veel hankida. Kas neist pingutustest piisab? Kuidas luua Euroopat, mis on võimeline kaitsma end nii majanduslike kui ka sõjaliste ohtude eest?

  • Michał Baranowski, German Marshall Fund East, direktor
  • Guðni Th. Jóhannesson, Islandi president
  • Věra Jourová, Euroopa Komisjoni asepresident
  • Kaja Kallas, Eesti peaminister
  • Vestlusjuht: Henry Foy, The Financial Timesi ajakirjanik

17. mail

10–11.30 Vestlusring. Konkureerivad narratiivid ja globaalsed suhted

Kliimamuutused, sõjad, inflatsioon, pandeemia – maailmas on viimastel aastatel toimunud üha rohkem suuri kriise. Lääne kriisid on aga Venemaale ja Hiinale võimalus levitada oma alternatiivseid narratiive. Läänel on mõnikord oma kirju mineviku tõttu raske end maailmas kuuldavaks teha. Kuidas saaksime jätta mineviku selja taha, et üheskoos edasi minna?

  • Dubai Abulhoul Alfalasi, mõttekoja Fikeri Instituut tegevjuht
  • Tobias Lindner, riigiminister, Saksamaa välisministeerium
  • Charlotta Rodhe, Stockholm Centre for Eastern European Studies (SCEEUS), tegevdirektor
  • Jeremiah Sam, Penplusbytes tegevdirektor (Ghana)
  • Vestlusjuht: Steve Erlanger, The New York Timesi ajakirjanik

12.00–13.30 Vestlusring. Silmapiiril terendab järgmine konflikt. Pinged India ja Vaikse ookeani piirkonnas

Luureorganite andmetel on Hiina president Xi Jinping andnud Hiina sõjaväele käsu olla 2027. aastaks valmis tungima Taiwanisse. Samal ajal püsivad territoriaalsete nõuete pärast suured pinged Lõuna-Hiina merel. Seda juba niigi keerulist geopoliitilist olukorda raskendavad Põhja-Korea liidrite agressiivne retoorika ja sagedased raketikatsetused, mida toetab tehnikaalane koostöö Venemaa ja Iraaniga. Olukord on väga plahvatusohtlik. Kas sõda on vältimatu? Mida saaks riskide vähendamiseks teha? Kas USA-Hiina suhetes hiljuti toimunud pisuke soojenemine annab lootust pingete vähenemiseks? Milliseid Ukraina sõja õppetunde saaks kasutada India ja Vaikse ookeani piirkonna potentsiaalse konflikti puhul?

  • Markéta Pekarová Adamová, Tšehhi parlamendi spiiker
  • Keiichi Ichikawa, Jaapani peaministri riikliku julgeolekunõuniku asetäitja
  • Jae-Seung Lee, Korea Ülikooli professor
  • Jacob Stokes, Center for a New American Security (CNAS), vanemteadur
  • Vestlusjuht: Bobo L, rahvusvaheliste suhete analüütik

16.15–17.45 Vestlusring. 75 aastat NATO-t: Mida on sel suvel Washingtonis tähistada?

NATO järgmine tippkohtumine toimub 9.–11. juulil Washingtonis. Sellest saab tähtis üritus, kus analüüsida, kuidas ühtivad omavahel NATO tegelik ja kavandatav võimekus. Samal ajal ootab lahendamist üks suur küsimus, mille on tõstatanud Vilnius: kuidas liikuda edasi Ukraina liitumistaotlusega? Kas NATO-l on õnnestunud täita Madridi ja Vilniuse otsused? Kuidas on NATO tulnud toime Ukraina sõjaga?

  • Hanno Pevkur, Eesti kaitseminister
  • Pierre Vimont, Carnegie sihtasutuse vanemteadur
  • Johann Wadephul, Bundestagi välis- ja kaitsepoliitika komisjoni aseesimees (CDU/CSU)
  • Celeste Wallander, nõunik, USA asekaitseminister
  • Vestlusjuht: Kimberly Dozier, CNN

17.45–18.15 Lennart Meri loeng

18.45–20.15 Vestlusring. Atlandi-ülesed suhted kasvava isolatsionismi ajastul

USA senaator Arthur Vandenberg ütles 1947. aastal külma sõja alguses, et USA enda sisepoliitilised erimeelsused jäägu suhetest teiste riikidega välja. Viimasel ajal aga paistab, et sellest põhimõttest enam eriti lugu ei peetagi. Ukraina, Taiwani ja kauaaegse liitlase Iisraeli abipaketid jäid mitmeks kuuks USA parlamendi esindajatekotta toppama. Tundub, et ameeriklased on pidevatest sõdadest tüdinud ja tahavad nüüd rohkem keskenduda sisepoliitilistele küsimustele. On see tõesti nii? Mida on oodata novembris toimuvatelt USA presidendivalimistelt? Kuidas tagada, et mõlemal pool Atlandi ookeani ollakse välis- ja julgeolekupoliitilistes küsimustes ühel lainel?

  • Benjamin Haddad, Prantsusmaa parlamendisaadik (Renaissance)
  • Andrea Kendall-Taylor, Center for a New American Security (CNAS), vanemteadur ja transatlantilise julgeoleku programmi juht
  • Margus Tsahkna, Eesti välisminister
  • Ana Isabel Xavier, Portugali kaitseministeeriumi kantsler
  • Vestlusjuht: Rym Momtaz, International Institute for Strategic Studies, IISS, teadur

19. mail

12.00–13.25 Vestlusring. Kas toetame Ukrainat nii kaua, kui vaja?

USA president Joe Biden ütles 2023. aasta juulis, et Putin on Ukraina sõja juba kaotanud. 2024. aasta kevadel aga see nii ilmne ei ole. Ukraina ise on öelnud, et on sõja võitnud siis, kui kogu tema territoorium on vabastatud. Lääneriigid seevastu on lubanud Ukrainat toetada „nii kaua, kui vaja“, kuid pole täpsustanud, kui kaua täpselt. Mida niisiis tähendab «nii kaua, kui vaja»? Missugust toetust vajab Ukraina, et sõda võita? Mis saaks siis, kui me Ukrainat rohkem ei toetaks?

  • Igli Hasani, Albaania välisminister
  • Kaja Kallas, Eesti peaminister
  • Samir Saran, Observer Research Foundation (ORF) president (India)
  • Timothy Snyder, ajaloolane, Yale’i ülikooli professor
  • Vestlusjuht: Jim Sciutto, CNN

13.25–13.35 Lennart Meri konverentsi direktori Helga Kalmu lõppsõna

Tagasi üles