REPORTAAŽ ⟩ Leedus kummitab Ignalina tuumajaama vare

Leedu tuumajaama varemed 2021. aastal. Kunagi töötas jaamas kaks reaktorit, mis andsid suure osa lõunanaabri majandusele vajalikust elektrienergiast. Foto: Lukas Balandis/Ignalina tuumajaam

Leedu idatippu ehtiv Visaginase järv mõjub aprilli vihmast niiskete pilvede all rahutuna. Külm tuul sasib hoogsalt vee ääres tukkuvate saja-aastaste leppade latvu. Siinses tumedate veesilmadega metsas peidavad end Tšornobõli tuumajaama kaksikvenna Ignalina jäänused.

Kuigi Ignalina jaamast väljasirutuvates elektritraatides enam ammu elu pole, jääb mul ometi korraks hing kinni, kui Visaginase järve äärde püsti pandud betoonmonstrumitest korrusmajade kohal hakkab lööma kume, kõiki teisi helisid summutav katoliku kiriku kell.

Saabun Vilniusest tühja varahommikuse rongiga Leedu kõige venekeelsemasse linna täpselt Tšornobõli tuumakatastroofi aastapäeval. Erinevalt Leedust on Ukraina küll endiselt tuumaenergiamaa, ent teised ukrainlaste tuumajaamad on uuemad ja ehituspraaki ei kiirga.

Leedukad ise peavad oma energiasõltumatust kindlustanud Ignalina kahe tuumareaktori sulgemist siiamaani suhteliselt krõbedaks hinnaks, mida nad pidid Euroopa Liidu klubiga liitumiseks maksma. 2008. aastal püüti rahvahääletuse survel ELiga kokku lepitut väärata ja lammutustöid edasi lükata, ent osalus jäi liiga passiivseks, et referendumit tõsiselt võtta.