Täna 80 aastat tagasi alustas NKVD tatarlaste Krimmist küüditamist ning kõigest mõne päevaga oli Musta mere ääres asuv poolsaar põlisest rahvakillust tühi. Krimmi tatarlaste esindajad pelgavad, et Vladimir Putin saavutab Vene okupatsiooniga nüüd selle, mis Jossif Stalinil ebaõnnestus – hävitada krimmitatarlased rahvana.

18.–20. maini 1944 valgus Krimmi kuni 32 000 NKVD töötajat, kes küüditasid umbes 200 000 tatarlast Krimmist Kesk-Aasiasse. Umbes kolm nädalat kestnud teekonnal kaubavagunites suri ligikaudu 8000 krimmitatarlast ning veel kümned tuhanded hukkusid järgnevatel aastatel rasketes tingimustes elades. Krimmitatarlased kasutavad toonase tragöödia kohta ise nimetust sürgün.

Küüditamise ajal Jevpatorijas elanud Saiid oli just saamas kümneaastaseks, kui sõdurid koputasid pere uksele. «Meile öeldi, et meid saadetakse välja ja meil oli 15 minutit aega seada end lahkumiseks valmis,» meenutas mees oma saatust ühendusega KrimmSOS jagatud mälestustes. «Me istusime kaubavagunitesse – igas vagunis oli 60 inimest, kuid keegi ei teadnud, kuhu meid viiakse. Kas meid lastakse maha? Puuakse üles? Pisarad ja paanika võtsid võimust.»

Kommentaarid (1)
Copy