:format(webp)/nginx/o/2024/05/19/16084252t1h9ba8.jpg)
Brasiilia bioloog, kes üritas välja selgitada, millal ja miks mürkmaod salvavad, otsustas tõe päevavalgele toomiseks teha enda peal inimkatseid – ta astus kümneid tuhandeid kordi ohtlike roomajate peale või nende lähedale.
Brasiilia bioloog, kes üritas välja selgitada, millal ja miks mürkmaod salvavad, otsustas tõe päevavalgele toomiseks teha enda peal inimkatseid – ta astus kümneid tuhandeid kordi ohtlike roomajate peale või nende lähedale.
São Paulos tegutseva Butantani instituudi teadlane João Miguel Alves-Nunes kasutas oma eksperimendis rästiklaseliiki Bothrops jararaca. Tegemist on kogu Lõuna-Ameerikas levinud äärmiselt mürgise maoliigiga, kellelt saab igal aastal hammustada umbes 20 000 inimest.