Kreeka «pimedate saar» tõi korruptsiooni päevavalgele

Kadri Veermäe
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kärpekava ja korruptsiooni vastu protesteerivad kreeklased eelmise aasta septembris Ateenas parlamendihoone ees asuval Syntagma väljakul.
Kärpekava ja korruptsiooni vastu protesteerivad kreeklased eelmise aasta septembris Ateenas parlamendihoone ees asuval Syntagma väljakul. Foto: Reuters/ScanPix

Veneetsia varemete ja türkiissiniste vete poolest tuntud Zakynthose saar on viimasel ajal hakanud Kreekas kuulsust koguma hoopis «pimedate saarena». Nimelt avastasid kohalikud tervishoiuametnikud, et saarekese 39 000 elanikust sai eelmisel aastal nägemispuude tõttu toetust ligi 700 inimest, teiste hulgas ka kohalik taksojuht ja linnukütt.


Väidetava nägemispuudega zakynthoslaste hulk hakkas aga hoogsalt kahanema, kui riigi tervishoiuministeerium hakkas puudetoetust saavaid isikuid üleriigilisse andmebaasi registreerima, selleks pidi inimene ise kohale ilmuma või oma esindaja saatma.

Kreeka tervishoiuministeeriumi esindajate sõnul olid sellise muudatuse tagajärjed selgelt märgatavad – sel aastal esitasid kreeklased puudetoetuse saamiseks 37 000 avaldust vähem, Zakynthose 700 pimedast ilmus end registreerima aga vaid 190.

5000 euro eest tõend

Lisaks selgus juhtumi uurimisel, et suuresti oli «pimedate saare» fenomeni tekkele kaasa aidanud kohalik arst, kes 5000 euro eest puuet tõendavaid dokumente väljastas. Näiteks nägemispuudega inimestele maksab Kreeka riik iga kahe kuu tagant toetuseks 724 euro suuruse summa.

Kokku kulutab Kreeka igal aastal 77 liiki toetuste maksmiseks ligi 6,2 miljardit eurot, puuetega inimeste andmebaasi arendamise esimene faas näitab aga, et sellest rahast läheb peaaegu 110 miljonit neile inimestele, kellel tegelikult pole mingit õigust toetust saada. Uudsesse andmebaasi end registreerima ei saabunud aga igast kuuest kreeklasest üks, kes väitis endal mingi puude olevat.

Kuigi Zakynthos on riigis laialt levinud ja osaliselt majandusliku allakäigu põhjuseks olnud korruptsiooni sümboliks muutunud, pole Kreeka kontekstis tegu erandliku nähtusega. Tervishoiuministeeriumi ametnike sõnul valmistavad pettusega saadud puudetoetused neile muret üle kogu riigi, lisaks olevat nii mitmetelgi endale külge luisatavatel vigadel regionaalne iseloom.

Kui Zakynthosel oli näiteks ametlike andmete järgi Euroopa keskmisest ligi üheksa korda sagedasem pimedate kontsentratsioon, siis Kesk-Kreekas asuvas Boiootia maakonnas kannatab jällegi erakordselt palju inimesi astma all. Üheks riigi rikkamaks saareks peetaval  Kalymnosel esitati aga palju tõendeid vaimse puude tõttu toetuse saamiseks.

Halenaljakana tunduvas olukorras kaotavad tegelikult kõige enam puudega inimesed, kes peavad kõikjale imbunud korruptsiooni tõttu ka ise ametnikele meelehead pakkuma, et toetustele äkilist lõppu ei tuleks või et koduabiline neid ka edaspidi külastaks.

Pettusega lisaraha teenivad kohalikud kaebavad aga ise, et riiklike kokkuhoiukavade ajastul polegi võimalik enam ausalt ära elada, kuna palgad ja toetused üha kahanevad. Zakynthose linnapea Stelios Bozikis jutustas hiljuti Kreeka televisiooni vestlussaates, kuidas toetuste kontrollimisest raevunud kohalikud teda hiljuti ühel üritusel jogurtiga pildusid. Linnapea sõnul tegi selline käitumine talle ainult au. Just tema ametisse astumise ajal hakati toetuse saajaid lähemalt uurima.

Nimelt sattus linnapea nõuniku Timotheus Zantose kätte nimekiri pimedustoetuse saajaist, mees tundis aga mõned kohalikud elanikud nime järgi ära. Kui ta nägi taksojuhi ja linnuküti nimesid, sai ta aru, et midagi on valesti. «Sellest saab ikka aru, kas inimene on pime,» sõnas Zontos.  

Pististeks 554 miljonit eurot

Eelmisel suvel käsutati väidetavalt pimedad saareelanikud Ateena haiglasse nägemiskontrolli, sinna siirduski ligi sada inimest.  Tervishoiuministeeriumi sõnul tunnistati 40 neist pimedaks, haiglale lähedalseisva isiku kinnitusel oli neid aga veidi üle 50 inimese.

Üks vanem saareelanik kõneles Wall Street Journali ajakirjanikule James Angelosile, et ilma pimedustoetuseta saaks ta vaevalt hakkama. Kuus makstakse talle ligi 300 euro suurust pensioni, kuid toetusega saab ta üle kahe kuu veel 724 eurot juurde, lisaks veel muud hüved nagu näiteks elektriarve soodustus. Naise sõnul näeb ta, kuigi tal on silmadega probleeme.

Kui ajakirjanik uuris, kuidas ta toetuse sai, kõneles ta rousfet’i tähtsusest, mis tähendab väikseid vastastikuseid teeneid. Altkäemaksu andmise kohta ta sõna võtta ei soovinud.

Eelmisel nädalal avaldatud raporti hinnangul maksid kreeklased eelmisel aastal altkäemaksudeks 554 miljonit eurot, seda oli aga 78 miljonit vähem kui üle-eelmisel aastal, kuna Kreeka majanduskriis on teiste valdkondade hulgas jätnud oma jälje ka pististe suurusele.

Rahvusvahelise organisatsiooni Transparency International Kreeka haru avaldatud raportist selgub siiski, et pististele kulutatud summad on jätkuvalt suhteliselt kõrged. Altkäemaksu anti eelkõige haiglates, maksuametites ja ehituslubasid väljastavates ametites.

Peamisteks pistiseandjateks on raporti hinnangul 45–54-aastased haritud Atikas elavad mehed, kes on ise ettevõtjad või tööandjad. Kokku küsitleti eelmise aasta novembris ja detsembris 12 020 kreeklast.

Kreeka peab oma laenuandjatega sõlmitud lepingu järgi 2013. aastaks vähendama sotsiaaltoetusteks makstavaid summasid 555 miljoni euro võrra. Ekspertide hinnangul võrdub Kreekas viimase kümnendi jooksul maksupettustele ja pististele kulutatud summa suurus aga viimase, 120 miljardi euro suuruse abipaketiga. (Kathimerini / WSJ / Athens News)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles