/nginx/o/2016/04/20/5284199t1ha38b.jpg)
Bratislavas aadressil Godrova 4 asub üks Slovakkia suurimaid propagandavabrikuid, mille valed on jõudnud ka riigi poliitilise ladviku huultele. Tegu ei ole mingi tavalise trollifarmiga, vaid Vene saatkonnaga, mis on kõigist Venemaa Föderatsiooni diplomaatilistest esindustest Facebookis kõige aktiivsem.
Euroopa Parlamendi valimiste eel on propagandamasin taas kord tuurid üles võtnud, nagu juhtus ka enne möödunud aasta septembris toimunud parlamendivalimisi ja aprillikuiseid presidendivalimisi.
«Ma arvan, et me ei ole absoluutselt valmis selleks, mis hakkab toimuma enne Euroopa Parlamendi valimisi, nagu me ei olnud valmis ka eelnevate valimiste puhul,» tõdeb analüütik Tomáš Kriššák ettevõttest Gerulata Technologies, mis tegeleb hübriidohtude analüüsi ja sellealase nõustamisega.
«Manipuleeriva informatsiooni ökosüsteem on äärmiselt ulatuslik ja seda on loodud kümme aastat. Me oleme olukorras, kus peaksime justkui pottide ja pannidega professionaalse armee vastu võitlema asuma,» lisab Kriššák Slovakkia ühiskonna valmisolekut kirjeldades.
Vuhisev propagandaveski
Ekspertide sõnul on Slovakkias näha tohutut propagandaplahvatust. Kui kümme aastat tagasi registreeriti umbes 240 peamist desinformatsiooni levitavat kanalit, siis nüüd tegutseb riigis umbes 250 suuresti Kremli-meelset «uudistekanalit» ning üle 1800 Facebooki lehe ja muu avaliku allika, mis Vene-meelset propagandat levitavad.
Pöördepunkt oli Covid-19 pandeemia, mil vandenõusid ja desinformatsiooni jagavate veebilehtede hulk tormiliselt kasvas. Nüüd on pandeemia asemel võtnud peamise «inspiratsiooniallikana» koha sisse sõda Ukrainas.
Üks suurimatest propaganda tootjatest on Krimmis baseeruv «infoagentuur» NewsFront, millel on väljaandeid kümnes keeles, sealhulgas slovakkia keeles.
Teine propagandaveski on Slovakkia Venemaa saatkond, mis on Facebookis äärmiselt aktiivne, aktiivsem kui kõik teised Venemaa või isegi Hiina saatkonnad Euroopa Liidus. Venemaa täiemahulisele invasioonile järgnenud aasta jooksul jagas Vene saatkond Facebookis üle 4600 postituse.
Vene mõjukampaaniatele loovad soodsa pinnase «leebe vaade Venemaale ja ajalooline revisionism, mida peegeldatakse mitmetes narratiivides, mis tänapäevani elus püsivad», märgib desinformatsiooni jälgiva ühenduse Infosecurity asejuhataja Michaela Ružičková.
Manipuleeriva informatsiooni ökosüsteem on äärmiselt ulatuslik ja seda on loodud kümme aastat.
Desinformatsiooniuurija ja analüütik Tomáš Kriššák.
«Näiteks narratiiv, et venelased on meie slaavi vennad või et Vene sõdurid vabastasid meid Teises maailmasõjas,» toob Ružičková näiteid rahva seas levinud ideedest. «Tegu on nõrga kohaga, sest see lubab ka teistel vandenõuteooriatel ja desinformatsioonil meie inforuumis levida.»
Sedasorti väärinfo on üles korjanud Slovakkia poliitikud, kes on muu hulgas levitanud valesid Butša veresauna kohta ja tõlkinud Putini kõnesid slovaki keelde. Teiste seas on Venemaa saatkonna kanalist pärit desinformatsiooni jaganud ka Slovakkia peaprokurör Maroš Žilinka.
«Desinformatsiooniplatvormid on sisuliselt ühendatud võimendi, mis aitab nendel poliitikutel oma sõnumit edastada. Seega paljude inimeste jaoks, kes on olnud desinformatsiooni mõjuväljas, on need poliitikud muutunud legitiimseteks, sest nende desinformatsiooni lemmikväljaanded on põhimõtteliselt samu asju korranud,» selgitab Kriššák.
«Olen öelnud selle kohta, et meie praegune peaminister pakub ühiskonnale toksilist Netflixi, kus iga päev luuakse väga kvaliteetseid videoid. Selle eesmärk on jätkuv infosõda, kus ta mobiliseerib oma toetajaid emotsioonide abil,» lisab analüütik.
Aprilli kolm kõige populaarsemat Facebooki postitust märksõnadega «Euroopa Liit» või «Brüssel» pärinesid peaminister Robert Ficolt, selgub Infosecurity analüüsist.
Peaministri kõige jagatum ja laigitum postitus rohkem kui 30 000 reaktsiooniga väidab, et Brüsselil on topeltstandardid liikmesriikide tegevuse hindamisel ja see ei soovi näha rahu Ukrainas. Populaarsuselt teises videos, millel on 17 000 reaktsiooni, jagas Fico arutelu endise Tšehhi presidendi Miloš Zemaniga. Klipis väidab Fico, et lääs laseb slaavlastel üksteist tappa, ja avaldab arvamust, et konfliktil Ukrainas ei ole sõjalist lahendust.
Kolmandas videos kritiseerib Fico ELi riikide saadikuid, et need ei osalenud aprilli alguses Bratislava vabastamise aastapäeval pärgade asetamise tseremoonial, kus olid kohal Venemaa ja Valgevene suursaadikud.
Täiuslik poliitik
Vandenõuteooriate ja desinformatsiooni uurimisega tegelev Magdalena Adamus märgib, et Fico on informatsioonikampaaniates äärmiselt osav. «Ta on täiuslik poliitik. Kui vaadata tema poliitilisi oskusi, poliitilist turundust, siis on näha, et ta lihtsalt kuulab rahvast ja ütleb, mida rahvas tahab kuulda,» arvab ta.
«Praegu kardavad inimesed kõike enda ümber, nad on ärevad oma majandusliku olukorra pärast, nad kardavad migrante, nad kardavad igasugu välismaalasi,» lisas Adamus. «Seega on vaja lihtsalt kuulata, mida nad kardavad, ja väita, et sina oled nende päästja. Nii et tegu on puhta definitsiooniga populistist, kes ütleb lihtsalt seda, mida kuulda tahetakse.»
Infosecurity asejuhataja Ružičková sõnul ei ole leitud tõendeid poliitikute otsestest sidemetest Venemaaga, kuid infoväljal toimub ideede vahetus, kus poliitikud võimendavad sõnumeid, mis kattuvad Kremli huvidega.
«Nad kasutavad seda toksilist Kremli-meelset propagandat oma igapäevases retoorikas. Nad võitsid Kremli propaganda abiga eelmise aasta valimised ja [selle aasta] presidendivalimised. Me nägime, et sõda Ukrainas ning lääne- või venemeelsus oli suur teema,» märgib Ružičková.
Meil on madal usaldus oma institutsioonide vastu, lisaks vähene usaldus traditsioonilise meedia vastu.
Ühenduse Infosecurity asejuhataja Michaela Ružičková
/nginx/o/2024/05/23/16094260t1hd12f.jpg)
Eksperdid rõhutavad, et desinformatsioon on foonina pidev ega ilmu järsku ainult valimiste ajal. Küll aga on näha valimiseelsel perioodil pahatahtlike mõjuoperatsioonide kasvu ja teemade nihkumist valimistele.
Enne möödunud aasta septembris toimunud parlamendivalimisi registreeriti Slovakkia sotsiaalmeedias kahe nädalaga üle 365 000 valimistega seotud desinformatsioonipostituse. Keskmiselt kogusid taolised postitused viis korda rohkem vaatamisi, kommentaare ja jagamisi kui tavalised postitused, leidis Londonis tegutsev ühendus Reset.
Samasugune mõjutustegevus saatis selle aasta aprillis toimunud presidendivalimisi, kus arvamusküsitlustes pikalt juhtinud liberaalse ja läänemeelse kandidaadi Ivan Korčoki kohta lasti enne otsustavat teist valimisvooru lendu väited, et tegu on Ameerika lakei ja «sõjakandidaadiga», mis kaalukaussi viimaks Fico liitlase Peter Pellegrini kasuks kallutasid.
/nginx/o/2024/05/23/16094261t1h7dd4.jpg)
«Seda [narratiivi] levitas isegi siseminister. Me ei ole kunagi varem olnud olukorras, kus riigiteenistuja, kes juhib ministeeriumit, mille eesmärk on kindlustada, et desinformatsioon inimesi ei mõjutaks, kasutab ise oma mõju hirmutamaks inimesi asjaga, mis mõeldi välja puhtalt poliitilise omakasu eesmärgil,» ütleb Kriššák Korčokki mustanud kampaania kohta.
Nüüd on näha taolisi kampaaniaid Slovakkia liberaalsete eurosaadikute vastu, keda süüdistatakse riigireetmises, ebakompetentsuses ja Slovakkia huvide vastu töötamises.
Üks innukamaid klaviatuurisõdalasi on võimuerakonna SMER aseesimees Ľuboš Blaha, kes ka ise sel aastal Euroopa Parlamenti kandideerib. Kuna Meta blokeeris 2022. aastal Blaha Facebooki konto, jagab tema postitusi SMERi ametlik Facebooki leht.
Aprilli alguses kogus üle 10 000 reaktsiooni Facebooki kopeeritud Blaha Telegrami postitus, milles poliitik süüdistab Euroopa Liitu plaanis jätta Slovakkia ilma ELi fondidest. Samal ajal väidab Blaha, et Brüssel on praeguse valitsuse oponentide viimane kants, mistap peaks valijad kindlasti europarlamendi valimistel tema poolt hääletama.
Gerulata Technologiesi tegevjuht Michal Trnka ennustab, et mõjukampaaniad on selle aasta Euroopa Parlamendi valimistel aktiivsemad kui viis aastat tagasi.
«Praegu toimub palju asju, millel on potentsiaali valijaid mobiliseerida. Üks asi on Vene invasioon Ukrainasse, aga on ka teisi teemasid, millel on rahva seas suur kõlapind,» märgib Trnka.
Riigisisene hübriidsõda
«Me oleme jõudnud punkti, kus need desinformatsiooniallikad on põhimõtteliselt täielikult integreeritud informatsioonisüsteemi. Need ei asu ainult perifeerias, vaid on tegelikult kõikjal, neil on potentsiaal jõuda sisuliselt saja protsendini elanikkonnast. Miks? Sest poliitikud korjasid need üles,» selgitab Trnka.
«Järsku ei levi need ainult kusagil interneti tumedates nurkades, vaid on jõudnud televisiooni ja peavoolumeediasse. Tegu on tohutu muutusega,» lisab Trnka. «Me ei ole selles vallas ainulaadsed. Olukord on muutumas ka Lääne-Euroopas ja teistes riikides.»
Vandenõuteooriate uurimisega tegelev Adamus tõdeb, et slovakid on desinformatsiooni suhtes erakordselt vastuvõtlikud. «See ei ole pelgalt minu sisetunne, ka andmed näitavad seda,» kinnitab ta, tuues näiteks Euroopa riikides tehtud uuringud.
«Võrreldes teiste Visegrádi riikidega levivad vandenõuteooriad Slovakkias veidi rohkem, ning võrreldes Lääne-Euroopa riikidega, nagu Saksamaa, oluliselt rohkem,» lisab ta.
Me oleme jõudnud punkti, kus need desinformatsiooniallikad on täielikult integreeritud informatsioonisüsteemi.
Ettevõtte Gerulata Technologies tegevjuht Michal Trnka
Väited, et Ameerika Ühendriigid on oht, Brüssel hävitab Slovakkia traditsioonilisi väärtusi ja Ukraina aitamine provotseerib Venemaad, on leidnud slovakkide seas üha laiemat kõlapinda, näitab Slovakkia mõttekoja Globsec eelmisel aastal avaldatud uuring. Riik tervikuna on muutunud palju euroskeptilisemaks ja usaldus relvajõudude vastu on märgatavalt langenud.
Kõigest aastaga on toetus Euroopa Liidule langenud Slovakkias 13 protsendi võrra – referendumi korral hääletaks 64 protsenti slovakkidest liitu jäämise poolt. Toetus NATO-le on Slovakkias 58 protsenti, oma riigi relvajõude usaldab aga vaid 48 protsenti vastanutest. Vähestes riikides on läänemeelsed ideaalid teinud sedavõrd kiire kukkumise kui Slovakkias.
Ebakindlus oma riigi ja rahvusvaheliste institutsioonide suhtes on aga viljakas pinnas vaenulikele mõjukampaaniatele. Eriti kui valitsus ise kasutab sedasorti narratiive enda huvides.
Fico näol on tegu puhta definitsiooniga populistist, kes ütleb lihtsalt seda, mida kuulda tahetakse.
Vandenõude uurija Magdalena Adamus
«Meil on madal usaldus oma institutsioonide vastu, mis on loomulikult haavatavus, lisaks vähene usaldus traditsioonilise meedia vastu, mida õõnestatakse desinformatsiooniga. Koos nii-öelda alternatiivse meediaga levitavad sedasama desinformatsiooni ka poliitikud, kes üritavad õõnestada usaldust traditsioonilise meedia vastu,» märgib Ružičková.
24. aprillil andis Fico valitsus heakskiidu äärmiselt suurt poleemikat tekitanud plaanile kaotada Slovakkia avalik-õiguslik ringhääling, sest see ei ole tema sõnul piisavalt objektiivne. Plaan näeb ette ringhäälingu muutmise riigi rahastatavaks telekanaliks, mille üks võimalikest juhi kandidaatidest on Lukáš Machala, kes alles hiljuti diskuteeris teemal, ega Maa ikkagi lame ei ole.
Globsec tõdeb oma raportis, et ka Slovakkia riigiaparaadis on tekkinud tõsine puudus kvalifitseeritud ekspertidest, sest paljud ametnikud lihtsalt lahkusid pärast uue valitsuse moodustamist eelmise aasta oktoobris. Fico on omalt poolt nimetanud neid poliitilisteks aktivistideks.
Kriššáki sõnul on Slovakkia langenud hübriidsõtta, mida alustasid välisjõud, kelle tegevuse on aga poliitilise omakasu nimel üle võtnud Slovakkia enda poliitikud. «Ja seetõttu on nad olnud palju edukamad kui venelased,» leiab ta.
«Ja ma arvan, et paljud inimesed ei saa aru, millega nad kokku puutuvad, sest sellised psühholoogilised operatsioonid on pretsedenditud. See ei ole isegi võrreldav sellega, mis toimus sotsialismiajal, sest toona teadsid kõik, mis on tegelikkus ja mis on kommunistliku partei loodud maskeraad. Aga nüüd, kui kogu info tuleb internetiallikatest, on tavalisel inimesel väga keeruline teada, mis on tegelik tõde,» lisab ta.
Slovakid on vandenõude uskujate esirinnas
:format(webp)/nginx/o/2024/05/23/16094259t1haa2b.jpg)
53 protsenti slovakke usub, et maailma juhivad salajased grupid, mille eesmärk on luua uus maailmakord. Sama palju inimesi nõustub antisemiitliku vandenõuteooriaga, et juutidel on liiga palju võimu ja nad kontrollivad paljusid maailma institutsioone. Veidi alla 40 protsendi vastanutest arvab, et 11. septembri terrorirünnaku pani toime USA valitsus.
Eelnevalt toodud näited on võetud mõttekoja Globsec uuringust, mis kaardistas vandenõuteooriate levikut slovakkide seas. Tulemused näitavad üheselt, et Slovakkia on kõigist Kesk-Euroopa riikidest desinformatsioonile kõige vastuvõtlikum.
Slovakkia on ka ainus Kesk-Euroopa riik, kus ülikooliharidusega inimesed usuvad vandenõuteooriaid rohkem kui need, kellel on ainult keskharidus. Seega ei kehti ka üldine arusaam, et haridustase on korrelatsioonis vandenõuteooriate uskumisega.
«Alguses arvasime, et ehk ei ole inimesed piisavalt haritud või kui me arendame nende kognitiivseid oskusi, nagu analüütilist ja teaduslikku mõtlemist, siis nad ehk mõistavad enda eksimusi. See oleks ju väga tore. Aga me teame nüüd, et see ei käi niimoodi,» tõdeb vandenõuteooriate ja desinformatsiooni uurimisega tegelev Magdalena Adamus.
«Me võime anda neile vahendeid, analüütilisi tööriistu, arutlemisoskusi, ja nad toetavad endiselt vandenõuteooriaid ning usuvad desinformatsiooni. Nii et me teame, et lisaks kognitiivsetele oskustele ja hariduse puudumisele peab olema ka teisi põhjuseid,» ütleb uurija.
Adamuse sõnul on vandenõuteooriatel kolm struktuurset alust: tajutav majanduslik ebavõrdsus, majanduslik ebakindlus ja institutsionaalse usalduse puudumine. Kuigi ka siin paistab Slovakkias silma anomaalia.
«Kui vaadata näiteks usaldust institutsioonide vastu, kui vaadata eksistentsiaalset ja majanduslikku ebakindlust, torkab Slovakkia teravalt silma, mis on minu jaoks kummaline, sest näiteks OECD andmed näitavad, et Slovakkias on suhteliselt suur võrdsus,» märgib Adamus.
«Kui vaadata Gini (koefitsienti), mis näitab riikide majanduslikku ebavõrdsust, siis on Slovakkia kolme parima seas. Ja ükskõik millise muu majandusliku ebavõrdsuse näitaja puhul on ta esimese kolme või viie seas kõigi OECD riikide hulgas. Aga kui küsida selle kohta inimestelt, on nende tajutav majanduslik ebavõrdsus palju suurem,» ütleb Adamus.
«Vaadates Kesk-Euroopa riike, on üldiselt näha, et usaldus institutsioonide vastu on postkommunistlikes riikides madalam kui Lääne-Euroopas. Aga Slovakkia paistab isegi Kesk-Euroopa riikide seas silma eriti madala usaldusega institutsioonide vastu,» tõdeb ta.
Tehisaru on rakendatud võitlusesse infoväljal
:format(webp)/nginx/o/2024/05/23/16094258t1h96c7.jpg)
Tehisaru massidesse jõudmine on loonud uusi probleeme võitluses desinformatsiooniga, alates üha realistlikumatest süvavõltsingutest kuni automatiseeritud bot-kontodeni, mis suudavad reageerida tekstivestlustele reaalajas.
«Tehisaru on võimaldanud kõiki neid asju ja ma arvan, et see on miski, mis on siin, et jääda, ja muutub ainult hullemaks,» märkis ettevõtte Gerulata Technologies tegevjuht Michal Trnka.
2020. aastal, vahetult enne Covid-19 pandeemia algust, otsustas Trnka panna aluse Gerulatale, mis pakub nüüd teenuseid valitsustele, sõjaväele ja organisatsioonidele 14 riigis.
«Põhimõtteliselt tuli idee ettevõtte loomiseks sellest, et mina ja mõned mu sõbrad hakkasime mõistma, et sedasorti informatsioon muutub tohutuks probleemiks ühiskonnale,» ütles Trnka, kes varem on töötanud küberjulgeoleku vallas.
«Me rääkisime inimestega valitsusvälistest organisatsioonidest, aga ka mitmetest valitsusametitest, ja kiiresti sai selgeks, et neil inimestel, kes peaksid kaitsma meie ühiskonda välise pahatahtliku mõju eest, ei ole sisuliselt mingeid tööriistu, mida neil oleks võimalik kasutada,» märkis ta.
Seega sai ettevõtte missiooniks arendada tarkvara, mis suudaks seista vastu mitmesugustele infoohtudele, aga ka hübriidrünnakutele. Trnka täpsustab, et jutt käib informatsioonist selle kõige laiemas mõistes, mitte ainult libauudistest: propaganda, tehnoloogilised operatsioonid, vihakõne, kõik see on Gerulata pärusmaa.
Ettevõtte lipulaev on tehisintellekti rakendav tarkvaraprogramm Juno, mis suudab kammida internetis läbi kõikvõimalikku infot, alates kommentaaridest kuni fotode metaandmeteni, ja tabada narratiive mitte ainult märksõnade, vaid ka tähenduse põhjal. Seda enam kui sajas keeles.
«Inforuum on põhimõtteliselt üüratu ruum, kus toimub tohutult vestlusi ja liigub meeletus koguses andmeid, ning inimesel on võimatu seda hallata. Siin aga annab tehisaru meile võimaluse neid andmeid mõtestatud viisil analüüsida ja leida mis iganes informatsiooni me parajasti otsime,» selgitab Trnka.
Enamjaolt on Gerulata kliendid valitsused, sealjuures tehakse koostööd ainult demokraatlike riikidega, rõhutab Trnka. Küsimusele, mis juhtub siis, kui mõne riigi valitsus hakkab ise desinformatsiooni levitama, vastab Trnka, et nemad tegelevad ainult tehnoloogia tarnimisega.
«See on lihtsalt reaalsus, millega me peame leppima. Ja tõenäoliselt tähendab see, et meil ei ole nendega enam edaspidi suhteid,» ütleb Trnka.