AK ⟩ Lätit laimavad vene erakonnad pürgivad usinalt europarlamenti

Meeleavaldus 20. mail Euroopa Parlamendi venekeelse valimisdebati vastu Läti Televisioonis. Foto: Ieva Leiniša/LETA/Scanpix

Läti valitsust moodustaval valimisliidul Uus Ühtsus on raske korrata eelmiste Euroopa Parlamendi valimiste head tulemust, probleem pole üksnes endine peaminister Krišjānis Kariņš, kes pidi hiljem üürilennukiskandaali tõttu lahkuma välisministri ametist.

Valitsus liigub edasi tervishoiu- ja maksureformidega, mis on väga ebapopulaarsed. Lisaks maadleb Läti Venemaa propagandaga, kus räägitakse Euroopast ja NATOst kui kurjuse juurest ja Lätist kui limitroofist. Vene erakondade esindajad, kes laimavad Euroopat, kollektiivset läänt ja Lätit, ei häbene osaleda EP valimistel, mille vastu nad nii agaralt seisavad.

Kahe nädala pärast valivad eurooplased Euroopa Parlamendi (EP) uue koosseisu. Läti puhul saab tõdeda, et EP valimised on teisejärgulised. 5. seimi valimistel 1993. aastal osales 89,9 protsenti hääleõiguslikest kodanikest, pärast Läti iseseisvuse taastamist on see jäänud rekordiks – hiljem on valimisaktiivsus püsinud 50–60 protsendi vahel. Kui 2004. aastal osales EP valimistel vaid 41,34 protsenti Läti hääleõiguslikest kodanikest ja viie aasta pärast kasvas aktiivsus 53,69 protsendini, siis 2014. aastal oli valimisaktiivsus 30,24 protsenti ja 2019. aastal 33,5 protsenti.