Filmid nagu «RoboCop» ja «Terminaator» paelusid 1980. aastatel noori oma futuristliku tehnoloogiaga. Ulmefilmid on omamoodi vaade tulevikku ning ka nimetatud linateostest tuttavad silmadele või silmade ette prillidele kuvatav info on saamas õige pea reaalsuseks. Iseasi, kui paeluv on see võimalus tavainimesele.
Google tuli möödunud nädalal avalikkuse ette oma arenduskeskustes loodud nn intelligentsete prillidega. Ettevõtte juhtfiguuride poolt avalikes kohtades kantud prillid pole veel tootmis- ja müügiküpsed, kuid nendega avalikkuse ette ilmumine annab tunnistust suhteliselt kaugele jõudnud arendustööst.
Oma sotsiaalvõrku Google+ postitatud videos tutvustab ettevõte oma nutiprillide ideed ja kasutusvõimalusi. Minimalistlikud prillid koosnevad prilliraamist ja parema silma kohale paigutatud väikesest läbipaistavast ekraanist.
Just sellele kuvatakse erinevat infot, nagu meeldetuletused, sissetulevad sõnumid ja muu. Et tegemist on läbipaistva ekraaniga, ei piira see kuigi palju kasutaja vaatevälja.
Müüki juba tänavu?
Demonstratsioonvideost selgub muu hulgas, et prillid on varustatud asukoha määramiseks vajaliku GPS-vastuvõtjaga, kompassiga, väikeste kõrvaklappidega, kaamera, mikrofoni ja muuga.
Ühtlasi kuvatakse prillidele teated sissetulnud e-kirjadest, aknast välja vaadates saab infot temperatuuri ja sademete võimaluse kohta, tänaval jalutades aga juhiseid sihtkohta jõudmiseks. Samuti on tänu häältuvastusele võimalik vastata kirjadele ja saata sõnumeid, esitada erinevaid päringuid.
Prillide kasutamine käibki täielikult ilma käteta, käsklusi tuleb anda rääkides. Näiteks fotot tehes tuleb sellest selgesõnaliselt teada anda. Seejärel on tehtut võimalik ka sotsiaalvõrgus jagada.
Google pole täpsemalt rääkinud, millist tehnoloogiat prillid sisaldavad ja kas need vajavad töötamiseks näiteks nutitelefoni. Demonstratsioonvideot ja prillidest tehtud fotosid vaadanud tehnoloogiaanalüütikud aga pakuvad, et prillid võivad müügiküpseks saada veel sel aastal. Iseasi, kui palju selliseid prille vaja läheb.
Juba on internetis liikvel omajagu paroodiaid, kus tuuakse välja võimalikud kitsaskohad. Näiteks pole tänaval jalutamine just kõige turvalisem, kui osa vaateväljast katab näiteks pooleldi läbipaistev kaart navigeerimisjuhistega.
Google’i teatel tuldi prillidega avalikkuse ette, et saada oma ideedele tagasisidet ja algatada diskussiooni analoogsete tehnoloogiate vajalikkuse üle.
Väljund reklaamideks
Google pole sugugi esimene, kes nn nutiprillide ideega välja tulnud on. Näiteks on BBC andmetel analoogset toodet arendanud Brother.
Nende loodud prototüüp vajas aga eraldi kaasaskantavat akut ja väikest kastikest protsessoriga. Loomulikult polnud selline lahendus kuigi mugav ja nüüdseks seda konkreetset prototüüpi enam ei arendata.
Küll on eeldatavasti oma prille arendamas nii Sony kui ka Microsoft. Kõikvõimalike tehnoloogiate patenteerija Apple on juba 2008. aastal kaitsnud lahendusi, mida võiks sellistel taolistel prillidel kasutada.
Kui tavakasutajate paelumine võib vähemalt esialgu probleeme tekitada, siis vägagi selge on, milline tööstus oleks seesuguste prillide levimisest huvitatud – reklaam. Augmented reality ehk virtuaalsusega täiendatud tavamaailm on idee, mis on aastaid püüdnud laiemat üldsust paeluda.
Nutitelefonidele loodud rakendused on näidanud erinevaid kasutusvõimalusi. Näiteks on saadaval rakendus, mis oskab anda infot hetkel üle kasutaja lendava lennuki kohta – tarvitseb vaid programm sisse lülitada ja kaamerasilm lennukile suunata. Saab infot nii lennuki mudeli, marsruudi kui ka muu kohta.
Nii nähaksegi nutiprillides olulist kokkupuutepunkti reklaamivaldkonnaga. Kui sõltuvalt asukohast oskavad prillid kuvada infot näiteks ilma kohta, siis pole kuigi keeruline hakata kuvama ka olulist infot näiteks kaupluseakent vaadates või konkreetset toodet silmitsedes. Ka selles osas arendustööd käivad – õige pea oskab Google Maps kasutajat juhendada suurtes kaubanduskeskustes.