Soome president Alexander Stubb ütles täna riigikogu ees, et väikesed rahvad peavad oma hääle kuuldavaks tegema ning kasutama seda koos liitlaste ja partneritega Euroopa Liidus ja NATOs, samuti seda, et Soome mõistab oma kohustusi NATO riigina.
Stubb riigikogu ees: Venemaa hirmutamisele on parim vastata rahulikuks jäämisega
Stubb ütles oma kõnes, et oli ülimalt rõõmus, kui Eesti liitus nii ELi kui ka eurotsooniga, ning sama rõõmus ja ka veidi kade, kui Eesti ühines NATOga.
«Oma paari iseseisvusaasta jooksul olite lõimunud lääne institutsioonidesse rohkem kui Soome või tegelikult ükskõik milline muu Põhjamaa. Loomulikult oli see hea uudis Läänemerele üldiselt, aga eriti Soome turvalisuse seisukohast. Teie NATO‑liikmesus nende 20 aasta jooksul, mis see on kestnud, on taganud meile ka kaitse. Samal ajal tõi meie tugev ja iseseisev kaitse meie piirkonda stabiilsuse,» rääkis ta ning lisas, et Soomel on vedanud, et Eesti on tema naaber.
Soome oli tema sõnul külma sõja ajal erapooletu ning mitte vabast tahtest või ideoloogia pärast, vaid vajadusest.
«Meil polnud valikut. Kui valik tuli, liitusime kohe ELiga. Ja kui enam muud valikut polnud, saime NATO liikmeks. Parem hilja kui mitte kunagi. Ja te võite kindlad olla, et me panustame alliansi liikmena. Me mõistame oma kohustusi NATO riigina, kes peale enda piiri jagab Venemaaga ka NATO piiri,» ütles Stubb, kelle sõnul tugevdab Soome kaitsevõime ka Euroopa loodeosa. «See koos meie laiaulatusliku julgeolekukontseptsiooniga jätkab NATO tugevdamist Läänemere regioonis. Ja ka seda teeme koos Eestiga.»
Stubb märkis, et külma sõja järgne ajastu on möödas ning maailma poliitiline kord, tasakaal ja dünaamika on muutumas. Tema sõnul varjutab Euroopa turvalisust Venemaa agressioonisõda Ukrainas ning uus raudne eesriie on Euroopa kaheks jaotanud.
Rääkides Venemaast, ütles Stubb, et nende põhistsenaarium tugineb kolmele tõsiasjale: esiteks, Venemaa jätkab lähima paari aasta jooksul oma relvajõudude tugevdamist ja saavutab Ukraina ründamise eelse taseme.
«Teiseks, miski ei näita, et Venemaa vahetaks oma agressioonil ja laienemisel põhineva välispoliitika rahuliku kooseksisteerimise vastu. Kolmandaks, Venemaal ei hakka niipea valitsema liberaalne demokraatia. Seda silmas pidades peame tegema kõik, et Ukraina selle sõja võidaks. Samal ajal peame jätkuvalt tagama NATO tugeva kaitse‑ ja heidutusvõime,» kinnitas ta.
Soome presidendi sõnul on uus normaalsus, et Venemaa jätkab agressioonisõda Ukrainas, alustab samal ajal mitmesuguseid hübriidoperatsioone ning üritab kõiki ELi ja NATO riike hirmutada ja destabiliseerida. «Me näeme seda Euroopas nädalast nädalasse. Parim reaktsioon on jääda rahulikuks ja vaoshoituks, ehk nagu mina ütleksin, Eesti ja Soome moodi reaktsioon.
Parim viis olukorra süvenemist vältida on valmistuda. Ja just seda me teemegi,» ütles ta ning lisas, et lühemas perspektiivis peame jätkama Ukrainale rahalise ja sõjalise abi andmist, keskpikas perspektiivis aitama Ukrainal saavutada õiglast rahu ning pikas perspektiivis tagama, et Ukrainast saaks nii ELi kui ka NATO täieõiguslik liige.
Oma kõnes tsiteeris Stubb president Lennart Meri, kes ütles, et ka väikeriik võib mõjutada ajaloo käiku, vähemalt peab ta seda kindlasti üritama, ning et maailmas ei hooli mitte keegi väikesest riigist, kui riik ise ei ütle selgelt, mida ta tahab.
«Ma arvan, et Eesti ja Soome peaksid maailmas oma rolli määratledes just tema sõnadest juhinduma. Väikesed rahvad peavad oma hääle kuuldavaks tegema. Aga kõige olulisem on see, et nüüd kasutame oma häält koos liitlaste ja partneritega Euroopas, Euroopa Liidus ja NATOs. Tähtis on, et me toetame üksteist, hoiame üksteist ja kaitseme üksteist,» ütles ta.
Stubb on Eestis president Alar Karise kutsel riigivisiidil kuni kolmapäevani, külastades lisaks Tallinnale ka Tartut. Visiidi keskmes on Eesti ja Soome suhted, julgeoleku- ja kaitsekoostöö, Läänemere piirkonna julgeolek, Venemaa agressioonisõda Ukrainas ja Ukraina toetamine.