Prantsusmaa valmistub peagi märkima 80 aasta möödumist sellest, kui liitlasväed maabusid Normandia rannikul, kuid ajaloos märgilist rolli mänginud rannajoon on taas ohus – seekord aga ei ähvarda seda mitte sõda, vaid kliimamuutustest tingitud merevee taseme tõus.
Rohkem kui saja kilomeetri pikkune lõik Normandia rannikust kannab jätkuvalt märke seal 6. juunil 1944 maabunud liitlasvägede dessandist – punkrid, laevavrakid ja muud sõjajäänukid märgivad paika, kust algas Lääne-Euroopa vabastamine Natsi-Saksamaa okupatsiooni alt.
Nüüd ähvardab meri aga matta 150 000 sõduri osalusel toimunud ajaloo suurima meredessandi jäljed. Kerkiv merevesi õõnestab liivaluiteid ja kaljusid, samas kui sood ja kuivendatud alad, mida külastavad igal aastal miljonid inimesed, võivad peagi jääda vee alla.