/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/05/30/16107318t1h75ef.jpg)
NATO enda sisemised kalkulatsioonid näitavad, et Euroopal on vaid murdosa õhutõrjevõimekusest, mida oleks tarvis alliansi idatiiva kaitsmiseks, kirjutas Financial Times.
Ajaleht: NATO-l on olemas alla viie protsendi idatiiva kaitseks vajalikust õhutõrjest (7)
Venemaa sõda Ukraina vastu on toonud teravalt esile õhutõrje tähtsuse, kuid mullu valminud salajaste kaitseplaanidega kursis allikate väitel on NATO riigid praegu võimelised panema välja vähem kui viis protsenti õhutõrjevõimekusest, mida peetakse vajalikuks, et kaitsta alliansi Kesk- ja Ida-Euroopa liikmeid täiemahulise rünnaku korral.
Üks kõrge NATO diplomaat ütles Financial Timesile, et suutlikkus kaitsta end raketi- ja õhurünnakute eest moodustab ülimalt olulise osa plaanist Ida-Euroopa kaitsmiseks sissetungi vastu. «Ja praegu meil pole seda,» lisas ta.
Mõned Euroopa liidrid ja sõjaväelased on oletanud, et Venemaa võib olla suuteline mõnda NATO liikmesmaad ründama selle kümnendi lõpuks. Venemaa kasutab Ukraina vastu rohkelt rakette, droone ja suure hävitusjõuga liugpomme, mis on pannud NATO maid agaralt suurendama kaitsekulutusi.
«[Õhutõrje] on üks suurimaid auke, mis meil on,» ütles Financial Timesile teine NATO diplomaat. «Me ei saa seda eitada.»
Euroopa kehva õhutõrjega varustatust ja süsteemide pikka tootmisaega on valusalt näidanud ka viimaste kuude suutmatus toetada Ukrainat täiendavate võimekustega.
Üks NATO ametnikest lausus Financial Timesile, et võimekuste eesmärgid ja kaitseplaanid on salastatud, kuid õhu- ja raketitõrje on peamised prioriteedid ja varud on kahanenud.
«NATO uued kaitseplaanid suurendavad oluliselt ka õhu- ja raketitõrjevajadusi nii kvantiteedi kui ka valmisoleku puhul,» ütles ametnik, lisades, et riigid investeerivad uutesse õhutõrjevõimekustesse, sealhulgas hävituslennukitesse.