KÄED RÜPES Võrreldes teiste Baltimaade elanikega teevad eestlased palju vähem tööd (4)

Copy
Traktor kevadisel põllul Pärnumaal. Foto on illustreeriv.
Traktor kevadisel põllul Pärnumaal. Foto on illustreeriv. Foto: Urmas Luik / Parnu Postimees

Kui ELi keskmist arvestades teevad Eesti elanikud nädalas keskmisest pisut enam tööd, siis Läti ja Leedu rahvas rügab Eesti inimestest iga nädal kaks tundi rohkem, selgub Eurostati andmetest.

Eile avaldatud Eurostati andmetel töötasid 20–64-aastased ELi elanikud 2023. aastal keskmiselt 36,1 tundi nädalas ning Eesti elanikud on oma iganädalase 36,4 tunniga üsna ühenduse keskmised.

Küll aga näivad meie lõunanaabrid lätlased olevat märksa usinamad, töötades iga nädal keskmiselt 38,4 tundi ning neist ei jää palju maha leedukad, kes töötavad 38,3 tundi nädalas.

Kui Balti naabritele Eesti elanikud tööagarusega vastu ei saa, siis põhjanaabrid Soomes teevad siinpool lahte elavatest inimestest siiski vähem tööd – seal on tööealised inimesed palga eest reaalselt rakkes keskmiselt 34,8 tundi nädalas.

Üldiselt teevadki kõige vähem tööd Kesk- ja Põhja-Euroopa riikide elanikud. ELi kõige suuremad tööpõlgurid näivad Eurostati järgi Hollandi elanikud, kes töötavad nädalas keskmiselt 32,2 tundi. Austrias on töönädal keskmiselt 33,6 tundi pikk ja Saksamaal 34 tundi.

Teisalt suurimate rügajatena ELis paistavad silma kreeklased, kes töötavad nädalas keskmiselt 39,8 tundi. Üle 39 tunni on iga nädal tööl ka Rumeenia, Poola ja Bulgaaria inimesed.

Eurostat vaatles tööaega ka mitmes ELi mitte kuuluvas Euroopa riigis ning konkurentsitult kõige rohkem rügavad nendel andmetel Türgi elanikud, kelle töönädal küündib keskmiselt lausa 44,2 tunnini.

Kõige pikemad töönädalad olid mullu ELis põllumajanduses, metsamajanduses ja kalanduses (41,5 tegelikku töötundi), mäetööstuses (39,1) ja ehituses (38,9), samas kui kõige lühemad töönädalad registreeriti kodumajapidamiste kui tööandjate (26,7 tundi), hariduse (31,9) ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja veetmise (33,0) valdkonnas.

Tagasi üles