AK ⟩ Flirt Meloniga võib von der Leyenile maksta uue ametiaja Euroopa Komisjoni eesotsas

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen (vasakul) ja Itaalia peaminister Giorgia Meloni mullu Hiroshimas G7 juhtide kohtumisel. Von der Leyen näib lootvat, et hea läbisaamine Meloniga tagab ka sujuva koostöö uue Euroopa Komisjoni ametisse seadmisel. Foto: LUDOVIC MARIN/AFP/Scanpix

Otsusega asuda paremtsentristide ametlikuks esikandidaadiks Euroopa Parlamendi valimistel soovis Ursula von der Leyen kindlustada teist ametiaega Euroopa Komisjoni presidendina, kuid poliitiline pereheitmine ja riigijuhtide erisoovid võivad ta vahepeal kindlana näinud kohast ilma jätta.

Kui Saksamaa endine kaitseminister von der Leyen viis aastat tagasi ELi liidrite soovil Euroopa Komisjoni etteotsa seati, oli Euroopa Parlament tige, et presidendid ja peaministrid sõitsid lihtsalt üle nn Spitzenkandidat’i protsessist. Saksakeelse nimega tuntud esikandidaadi süsteem oli leiutatud just eurovalimistele legitiimsuse lisamiseks, et hääletajatel oleks teada, kes on iga europartei esinumber, ja neil oleks omamoodi võimalus Euroopa Komisjoni presidendi valikul kaasa rääkida.

Viie aasta eest poliitiliste vangerdustega mängu toodud von der Leyenile, kes seekord otsustas Euroopa Rahvapartei (EPP) käilakujuna Spitzenkandidat’i rolli täita, võivad jala taha panna just needsamad riigijuhid. Ühtlasi tähendaks see ilmselt esikandidaatide süsteemi lõppu, sest mis mõtet on parteiperedel valida esinumbreid, kui lõpuks ei loe see kõige vähematki.

Tõde selgub jaanipäeva paiku, kui ELi valitsus- ja riigijuhid kogunevad esimesele Euroopa Ülemkogule pärast eurovalimisi. Kui nad otsustavad Spitzenkandidat’i protsessi austada, on üsna kindel, et nad esitavad Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadiks von der Leyeni, sest tema EPP peaks ennustuste järgi saama 720 liikmeni kasvavas europarlamendis umbes 180 kohta, samas kui teist positsiooni noolivad sotsiaaldemokraadid peavad leppima umbes 140 kohaga.