/nginx/o/2012/04/10/1047740t1hdd44.jpg)
Põhja-Korea salajastes vangilaagrites vaevleb 150 000 kuni 200 000 inimest, selgub USAs tegutseva inimõigustekomitee (Committee for Human Rights in North Korea) värskest raportist.
Raport: Põhja-Korea salavanglates vaevleb vähemalt 150 000 inimest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhja-Korea lükkas väited salavanglate olemasolust tagasi, vahendas AP.
Enam kui 200-leheküljelise raporti koostamiseks küsitleti 60 Põhja-Koreast põgenenud endist vangi ja vangivalvurit.
Raportis on üle 40 satelliidifoto, millelt endised vangid suutsid ära tunda vanglabarakke, töökohti ja hukkamisplatse.
Inimõiguslaste andmetel loodi laagrid 1950ndatel Nõukogude Liidu eeskujul. Need olid mõeldud teisitimõtlejate karistamiseks, aga ka valesse poliitilisse rühmitusse kuulunutele ja usklikele.
Raport annab laagritest äärmiselt julma pildi. Vange piinati eriti jõhkral moel. Kinnipeetavate suremus oli alatoitlustamise, kõva töö ja halva kohtlemise tõttu.
Kinnipidamisaeg oli sageli eluaegne. Ühe inimese sattumine kahtluste alla poliitilistel põhjustel tähendas sageli seda, et laagrisse toimetati ka tema perekond ja seda alates vanavanematest kuni lasteni. Süüdistatud ei saanud tavaliselt mingit õigusabi.
Vangilaagreid oli erinevaid. Osad olid töölaagrid, kus vangid töötasid kaevandustes, põllumajanduses või metsades. Teised olid karistuslaagrid.
Raportis kirjeldatakse ka seda, milline kohtlemine langes osaks Hiinasse põgenenud ja sealt tagasi saadetud vangidele.
Inimõigustekomitee nõuab vangilaagrite sulgemist või vähemalt Punase Risti esindajate sisse lubamist.
Raport avalikustatakse täna Washingtonis ja see on ajastatud Põhja-Koreas toimuvate pidustustega, millega tähistatakse riigi loonud Kim Il-sungi 100. sünniaastapäeva.