:format(webp)/nginx/o/2024/06/04/16122521t1ha646.jpg)
Kiievi praegusest rünnakuhoost paistab Bideni administratsiooni 61 miljardi dollari suuruse toetuspaketi mõju ja USA otsus võtta piirang ameeriklaste relvade kasutamiselt Venemaa pinnal asuvate sõjaliste sihtmärkide vastu.
Ukrainlaste relvad tabavad nüüd okupeeritud Krimmi, külvates seal surma. Jutt käib The Economisti veergudel ja Briti nädalakirjas viidatakse 300-kilomeetrise lennutrajektooriga ATACMSi rakettidele. Möödunud nädalal rauges lõplikult Vene armee pealetung Harkivi linnale, kuhu Ukraina sai samuti visata lääne relvade tule.
«Krimm on ukrainlaste süstemaatilise sõjalise tegevuse tulemusel peagi muutumas Vene vägede jaoks elamiskõlbmatuks, sõnas The Economistile endine USA Euroopa vägede komandör erukindralleitnant Ben Hodges.
Järgmisena saavad ukrainlased ründeotstarbeliste relvadega sihtida The Economisti andmetel ka Venemaa hävitajaid. Siin on Briti ajakirjanike sõnul küll veel ebaselgust, ent täpsustamine tekib edukate Vene lennuväge rappivate tabamuste tulemusel.
USA relvastuse kasutamise piirangute leevendamist oodatakse ka sügavamale Venemaa sisse saadetavate sihistatud rünnakute tegemiseks. Krimm on aga sõjamängus tohutult tähtis nii mentaalselt kui ka strateegiliselt.
Putini jaoks on Krimm lennukikandja ja logistikasõlm, lisaks toetatakse sealt Venemaa Musta mere laevastikku. See on sõja tuiksoon, kust voolab kogu Kremli armee meeste ja materjalide vägi, kirjeldas The Economist.
Venemaa on investeerinud Krimmi sõjalisse infrastruktuuri suuri summasid ja kõik see on nüüd ohus, kuigi mahukas suur pealetung Krimmi vabastamiseks on endiselt mõeldamatu. «See on vale vaade,» selgitas The Economistile Briti strateeg Lawrence Freedman, kelle arvates on Krimmist saanud samuti Venemaale nõrk koht, mis aitab kunagi veel avaldada Putinile survet läbirääkimistel järeleandmiste tegemiseks.
«Poliitiliselt on see Venemaale kõige olulisem vara, kuid see on ka väga haavatav. Mingil hetkel saab Krimmist Putinile koorem, kohustus. Eesmärk on Krimm isoleerida ning sellega tõrjuda Lõuna-Ukrainast Venemaa õhu- ja merevägi ning käristada lõhki nende logistikakeskus, rääkis Briti nädalakirjale Saksamaa kaitseministeeriumi endine nõunik Nico Lange.
Krimmi ründamisel kasutavad ukrainlased meredroone, droone ja rakette. Praegu kombineeritakse ATACMSi rakette ja droone. Sihtmärgid on Krimmis asuvad varud, õhuvägi ja õhutõrje. Euroopast Ukrainasse saabuvad F-16 hävitajad muudavad venelaste ründamise veelgi efektiivsemaks. Aprilli keskel ja mai keskel Krimmi tabanud rünnakute tuleleegid paistsid juba kaugele, võttis The Economist teema kokku, nagu meredroonide äkkrünnak mai lõpus.
Hodgesi sõnul ei ole Vene vägedel Krimmis kuhugi varjuda ja küllap purustavad ukrainlased peagi Kertši väina silla, see on USA erukindrali sõnul vaid aja küsimus. Sel suvel ei astu Krimmi tõenäoliselt ka mitte ühegi Venemaa turisti jalg, mis kärbib Krimmis üles ehitatud nukuvalitsuse sissetulekut suurel määral.