Itaalias suri eutanaasiaskandaali tekitanud naine

Oliver Tiks
, reporter / toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eluana Englaro enne saatuslikku autoõnnetust
Eluana Englaro enne saatuslikku autoõnnetust Foto: AFP / Scanpix

Itaalia poliitilistes ringkondades ja ühiskonnas laiemalt ägeda debati suremise õiguse üle põhjustanud avariiohver, kes viibis aastaid vegetatiivseisundis, ühendati lõpuks toitmisaparaadi küljest lahti ning ta suri.


1992. aastal raskesse autoõnnetusse sattunud Eluana Englaro surmast teatas tervishoiuminister Maurizio Sacconi ajal, mil parlamendi ülemkojas vaieldi alles uue seaduse üle, mis oleks sundinud arste jätkama naise elushoidmist, vahendas

BBC News

.

Udine linna haiglas püsivalt koomas olnud naist loobuti toitmast reedel. Eelnevalt väideti, et patsient võiks sellistes tingimustes elada veel kuni kaks nädalat.

Englaro isa Beppino oli juba peaaegu kümme aastat kohtutes võidelnud õiguse eest lubada oma tütrel surra, sest see olevat olnud tema sooviks.

Milano kohus otsustaski juulis, et arstid on piisavalt tõestanud Enlaro seisundi pöördumatust, samuti seda, et enne õnnetust oli naine väljendanud oma eelistust pigem surra kui kunstlikult elus püsida.

Prokuratuur kaebas selle otsuse hiljem edasi, ent kassatsioonikohus Roomas lükkas apellatsiooni novembris tagasi.

Englaro eest hoolitseti varem kirikuhospidalis Lecco linnas, kuid eelmisel nädalal viidi naine üle Udines asuvasse La Quiete kliinikusse, kui sealt kinnitati, et patsiendil lubatakse surra.

Silvio Berlusconi paremtsentristlik valitsus koostas seejärel uue seaduse, et takistada arstide sellist teguviisi, aga president Giorgio Napolitano keeldus dokumendile alla kirjutamast.

Itaalias pole eutanaasia lubatud. Patsientidel on küll õigus keelduda ravist, ent nad ei tohi anda ette juhtnööre, kuidas nende eest tuleks hoolitseda teadvusetuse korral.

Englaro surmauudise teatavakstegemise järel peeti senatis minutiline leinaseisak. Vatikan nimetas ohvri surralaskmist aga «jälgiks» ning paavstiriigi esindaja palus süüdlastele jumala andestust.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles