/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/06/30/13883542t1h02e3.jpg)
Leedu peaminister Ingrida Šimonytė teatas, et Baltimaad kavatsevad järgmise aasta veebruaris lahkuda ühisest elektrivõrgust Venemaa ja Valgevenega ning ühineda Lääne-Euroopa põhivõrguga.
Balti riigid peavad andma Moskvale augusti alguseks teada, et ühendavad end Venemaa elektrivõrgust lahti (9)
Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate ühendus ENTSO-E hindab selle protsessi ettevalmistusi soodsalt. «Sünkroniseerimise kohta on kokkulepe ENTSO-E-ga, sest me mitte ainult ei taha liituda, vaid meid tuleb ka aktsepteerida,» ütles Šimonytė, kes juhib valitsuse Mandri-Euroopa võrkudega sünkroniseerimise komisjoni.
Energeetikaminister Dainius Kreivys ütles kolmapäeval BNSile, et Baltimaadel ei ole enam järgmise aasta alguses Euroopa võrkudega sünkroniseerimiseks takistusi ja 7. augustiks antakse Moskvale teada nn BRELLi ringist lahkumisest.
Šimonytė lisas, et protsess kulgeb suures osas plaanipäraselt ja vajalikud võrguarendusprojektid viiakse ellu viivitusteta. «Tegemisel on palju sünkroniseerimiseks olulisi projekte ja need projektid toimuvad õigel ajal.»
«Arvan, et oleme õigel teel ja suudame kõik otsused teha õigel ajal,» kinnitas valitsusjuht.
BRELLi lepingu järgi tuleb selle uuendamata jätmisest teatada hiljemalt 7. augustiks – kuus kuud enne sünkroniseerimist ja Venemaa elektrisüsteemist lahtiühendumist.
Mullu augustis kirjutasid Leedu, Läti ja Eesti peaminister alla deklaratsioonile, millega kohustuvad 2025. aasta veebruariks sünkroniseerima Baltimaade elektrivõrgud Lääne-Euroopaga. Detsembris kinnitasid seda deklaratsioonis Euroopa Komisjon ning Baltimaade ja Poola energeetikaministrid.
Esialgu oli Euroopaga sünkroniseerimine planeeritud 2025. aasta lõpuks.