Europarlamendis algavad «kodutute» jõudude grupi­otsingud

Euroopa Rahvapartei fraktsiooni juht Manfred Weber ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen EPP valimispeol Brüsselis. FOTO: John Thys Foto: John Thys

Esimeste valimistulemuste selgumisele järgnev nädal võib taas Euroopa Parlamendis pisut jõudude tasakaalu muuta, sest nüüd hakkavad endale poliitilist kodu otsima valituks osutunud jõud, kes eelnevalt ühessegi parteiperesse ei kuulunud.

Esialgsete tulemuste järgi on tervelt 54 poliitikut – mõned tervete erakondadega, mõned üksikkandidaatidena – sellised, kes pole end üleeuroopaliste parteiperede kontekstis veel määratlenud. Nüüd peaksid nad endale võimalusel leidma poliitilise grupi, kellega vaated klapivad. Samamoodi nagu näiteks Indrek Tarand läks 2014. aastal europarlamenti parteitu üksikkandidaadina ja liitus alles seal roheliste grupiga.

Uustulnukatele lisaks on juba vanadest tuttavatest jõududest 46 saadikut üleeuroopalise grupikuuluvuseta. Sellise seisu tingib üldiselt eelmisest parteiperest väljaheitmine.

Nendest tuntumad juhtumid on Saksamaal seekord 17 mandaati saanud Alternative für Deutschland (AfD) ja tuleval kuul alustavas Euroopa Parlamendis 10 kohaga esindatud Ungari Fidesz (vt lisalugu). Mõlemad on küll varem parteiperesse kuulunud, aga pidanud sealt lahkuma.

Omaaegne Orbáni kodujõud võttis nüüd kostile talle sõja kuulutanud partei

Pärast pikaaegse murelapse Viktor Orbáni lõplikku lahkumist esindas Ungarit mitu aastat Euroopa Rahvapartei ridades vaid üks saadik – kristlik demokraat György Hölvényi.

Pühapäevaste valimiste tulemusel saavad EPP madjarite read aga jälle tuntavat täiendust. Ning nüüd pakub pikki aastaid oma tiiva all Orbánit kaitsnud parteipere platvormi jõule, kellest loodetakse Ungari peaministrile esimest tõsiselt võetavat riigisisest vastast.

Nimelt leppis EPP, ilmselgelt teadlikuna Ungari valimistulemuste prognoosidest, juba enne hääletuspäeva kokku, et nad võtavad oma fraktsiooni alles 2021. aastal tekkinud TISZA partei. Komeedina Ungari poliitikasse tõusnud erakond saigi eurovalimistel seitse kohta.

Orbáni Fidesz samas kukkus kolme koha võrra, kümnele mandaadile.

Tomi Huhtanen nimetab seda täiesti uueks olukorraks. «Orbán on olnud paljude asjade sümbol ja nüüd järsku läheb ligi 30 protsenti Ungari häältest tema vastastele,» märkis mõttekoja juht, kelle hinnangul nõrgestab see ka madjarite peaministri võimalust kehastada Euroopas protestijõudu.

Mõttekoja Political Capital esindaja Péter Krekó leidis Politicole intervjuud andes, et lõpuks on Orbán saanud tõsiselt võetava poliitilise vastase.

Üks vedureid, kes aitas TISZA-l võidukalt hääletussõela läbida, on Péter Magyar – endine Fideszi liige ja Orbáni pikaaegse justiitsministri Judit Varga abikaasa. Lahutuse ja parteist lahkumise võttis Magyar ette enam-vähem samal ajal. Ta oli ka üks inimesi, kes aitas kaasa lastekodu pedofiiliajuhtumis amnestia andmise skandaalile, millesse sattumise järel loobus europarlamenti kandideerimast Varga, kes algselt pidanuks Fideszi tänavust euronimekirja juhtima.

«See on Orbáni võimuvabriku poliitiline Waterloo, lõpu algus,» tõotas Magyar ise pärast hääletustulemuste selgumist.

EPP peatas Fideszi liikmesuse aastal 2019. Orbánlased seepeale veel grupist lahkuma ei tõtanud, maksid isegi liikmemaksu edasi, kuigi olid kaotanud hääleõiguse ja neid üritustele ei kutsutud.

Lahkuda otsustasid langetasid nad alles aastal 2021, kui EPP muutis oma sisereegleid nii, et need võimaldasid ka terve parteigrupi halva käitumise korral välja heita. Fidesz mõistis vihjet ja lahkus enne ärasaatmist.

Alates EPPst lahkumisest on Fideszi saadikud olnud europarlamendis fraktsioonitud. Nüüd alanud fraktsioonide moodustamise nädalal tekitab elevust küsimust, kellega orbánlased lõpuks liituda võiksid. Enim on selleks grupiks pakutud Euroopa Konservatiive ja Reformiste, kuid selle juures võib problemaatiliseks osutuda Fideszi varjamatult Vene-sõbralik meelsus.

AfD visati hiljuti pärast mitut skandaali välja radikaalseid parempoolseid ühendava Identiteedi ja Demokraatia ridadest. Fidesz lahkus ise paremtsentrit ühendavast Euroopa Rahvaparteist (EPP) aastal 2021, kui ees terendas tõenäoline väljaheitmine.

AfD ja Fideszi määratlemine on aga vaid üks srni veel vastuseta küsimus uues europarlamendis arvukalt esindatud parempoolsete jõudude edaspidise organiseerituse valdkonnas.

Kuidas teha koostööd?

Teisena on üleval küsimus, kuivõrd võiks paremtsentristlik suurim jõud EPP vaatamata liberaalide ja sotsidega koalitsiooni moodustamisele teemade kaupa endast paremale jäävate jõududega koostööd teha. Näiteks Euroopa Konservatiivide ja Reformistidega (ECR).

«Esimene küsimus on, millise ECRiga,» vastas sellele pärimisele EPPga seotud Martensi Keskuse tegevjuht Tomi Huhtanen.

«See on väga oluline küsimus,» rõhutas Huhtanen intervjuus Postimehele. «Nagu te teate, on Viktor Orbán väljendanud oma valmisolekut selle grupiga liituda. Samas on seal väga palju Ukraina-meelseid parteisid. Selliseid, kes on väga Orbáni liitumise vastu.»

Samast teemast edasi minnes on õhus küsimus, et kui praegu on EPPst paremale jäävad jõud jaotunud kahte fraktsiooni – ECRi ja neist radikaalsemaks loetava Identiteeti ja Demokraatiasse –, siis milliseid samme võib oodata nende kahe vahel.

«[Identiteeti ja Demokraatiasse kuuluv] Marine Le Pen on pakkunud [praegu ECRis olevale] Giorgia Melonile välja nende jõuga liitumise, mistap nüüd on suur küsimus, mida teeb Meloni. Tal on valik, kas jätkata oma kursil ja olla ECRis või võtta vastu Le Peni pakkumine ja olla koos karmide parempoolsetega.»

Huhtaneni sõnul ei usu ta eriti, et Meloni viimaste ridadesse astuks. «Ma võin ka eksida, aga ma ei näe sellel eriti mõtet. Ta on praegu iseseisvalt üsna tugev,» märkis mõttekodalane.

Huhtanen märkis Postimehele, et tsentrijõududel võib rohkemgi peamurdmist tulla praegu välja pakutud EPP, sotside ja liberaalide koalitsioonist kõrvale jäetud, aga samuti tsentristliku roheliste fraktsiooniga. Ta meenutas, et 2019. aastal hääletasid liidust välja jäetud rohelised Ursula von der Leyeni kui Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadi vastu.

Kas rohelised ka pundis?

Pühapäevasel valimisõhtul Brüsselis oli see üks küsitumaid küsimusi nii EPP, sotside kui liberaalide nimel lavale astunuilt: kas te kaasate oma koalitsiooni ka rohelised? Asjaolu, et ajakirjanikud seda sageli pärisid, võis viidata sellele, et roheliste esindajad olid enda mängust välja jätmise üle omajagu kurtnud.

Vastuseks said nad aga ümarat juttu, mis roheliste kohta midagi ei kinnitanud.

Näiteks EPP fraktsiooni juht Manfred Weber vastas tiraadiga sellest, kui palju asju suutis nende kolmikliit praegu lõppeva europarlamendi ametiaja jooksul saavutada. Lisas sellele, et esialgu ollakse veel esimese sammu juures ehk von der Leyenile tuleb saada toetus ülemkogu laua taga istuvailt liikmesriikide esindajailt. Ja jättis sisuliselt vastamata roheliste kaasamise küsimuse.

Pärast parteiperedele ridade korrastamiseks antud nädalat toimub tuleval esmaspäeval Brüsselis mitteametlik Euroopa Ülemkogu. Seal saab tõenäoliselt olulisimaks teemaks küsimus järgmisest Euroopa Komisjoni presidendist ehk sellest, kas von der Leyen saab jätkata. Tolle kokkusaamise eelhommikul korraldavad mitmed parteipered oma valitsusjuhtidele ja riigipeadele ridade koondamiseks eraldi poliitilise grupi tippkohtumise.

Kuningannad ja kurvad ülikonnad

Seekordsete võitjate puhul torkab eriti silma kolm naist. Briti ajaleht The Times nimetas neid lausa uuteks Euroopa kuningannadeks, kelle kõrval võtsid halva tulemuse vastu kurvad ülikonnad.

Ursula von der Leyen

Ursula von der Leyen Foto: Dominika Zarzycka

Riik: Saksamaa

Erakond: CDU

Poliitiline grupp: Euroopa Rahvapartei

Tulemus: 30 mandaati CDU-le ja CSU-le (=) ning 185 EPP grupile (+9)

Eelmine kord Angela Merkeli soovil Euroopa Komisjoni presidendiks saanud von der Leyeni saatus on seekord rohkem seotud EPPga. Nende parim tulemus ja kiire kokkulepe sotside ja liberaalidega suurendab lootust tema teisele ametiajale.

Giorgia Meloni

Giorgia Meloni Foto: Francesco Fotia/AGF/SIPA

Riik: Itaalia

Erakond/poliitiline grupp: Fratelli d’Italia/Euroopa Konservatiivid ja Reformistid (ECR)

Tulemus: 24 mandaati (+14)

Kui ta 2022. aastal Itaalia peaministriks tõusis, ennustati autokraatiat, majanduslikku kollapsit ja rahvusvahelist isolatsiooni. Nüüd käib Meloni von der Leyeni seltsis Põhja-Aafrikas migrandileppeid sõlmimas ja võib osutuda kaalukeeleks, kes aitab sakslannal saada uue mandaadi Euroopa Komisjonis.

Marine Le Pen

Marine Le Pen Foto: Manon Cruz

Riik: Prantsusmaa

Erakond/poliitiline grupp: Rassemblement national/Identiteet ja Demokraatia (ID)

Tulemus: 30 mandaati (+12)

Le Peni partei rekordsuur toetus eurovalimistel võib osutada lootusele, et kolm korda edutult Prantsuse presidendiks saada üritanud paremradikaalse poliitdünastia juhtfiguur jõuab neljandal korral oma eesmärgini.

Roberta Metsola

Roberta Metsola Foto: DAINA LE LARDIC

Riik: Malta

Erakond/poliitiline grupp: Partit Nazzjonalista/EPP

Tulemus: 3 mandaati (+1)

Sarnaselt von der Leyeniga on Metsola jaoks europarlamendi presidendi kohal jätkamiseks tema oma partei tulemusega vähemalt sama tähtis EPP parteipere skoor. Metsolale isegi tähtsam, sest europarlamendis kuue mandaadiga esindatud Malta ei saaks oma kandidaati üksi kõrgele kohale ka siis, kui kõik teda toetaksid.

Emmanuel Macron

Emmanuel Macron Foto: SARAH MEYSSONNIER

Riik: Prantsusmaa

Erakond/poliitiline grupp: La République en marche/Uuenev Euroopa

Tulemus: 13 mandaati (–10)

Pühapäeva õhtul suutis Macron kindlasti välja paisata kõige suurema uudise, kui teatas suurt kaotust nähes, et saadab oma riigi parlamendi laiali ja üritab uuesti rahva usaldust võita juba mõne nädala pärast toimuvatel riigisisestel valimistel. Saab näha, kas see samm oli pigem hull või julge.

Matteo Salvini

Matteo Salvini Foto: Nicola Marfisi/AGF/SIPA

Riik: Itaalia

Erakond/poliitiline grupp: Lega/Identiteet ja demokraatia

Tulemus: 8 (–14)

Giorgia Meloni valitsuse siseministri ja koalitsioonipartneri erakond kaotas Euroopa Parlamendis täpselt sama palju kohti, kui Itaalia peaministri partei seal võitis.