Uuring: Venemaa tappis Mariupolis näljutamistaktikaga 22 000 inimest

Mariupolist evakueeriti sõja algul ligikaudu 100 000 elanikku. Foto: Roman Pilipey / EPA / Scanpix

Venemaa näljutas 2022. aastal 85-päevase Mariupoli ründamisoperatsiooni ajal sihilikult tsiviilisikuid. Võimalikus sõjakuriteos suri kokku 22 000 inimest, leiti Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule saadetud juriidilises analüüsis. 

Rahvusvahelisele humanitaarõigusele spetsialiseeruva Global Rights Compliance'i juristid koostöös Ukraina valitsusasutustega andsid Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule üle materjalid, millega tõestatakse, et Mariupoli linna ümberpiiramisel ja hõivamisel tappis Venemaa kokku 22 000 inimest, vahendab The Guardian.

Analüüsi eesmärk oli kindlaks teha, kas Venemaa sõjavägi ja selle juhtkond kasutas linna piiramisel teadlikku näljutamisstrateegiat, mis võib liigituda sõjakuriteo alla.

Juristid selgitasid välja, et Venemaa rünnak jagunes nelja faasi. Linna piiramise ajal jättis Venemaa teadlikult tsiviilisikud vee-, gaasi- ja elektriühenduseta – seda ajal, mil õhutemperatuur langes korduvalt alla kümne miinuskraadi.

«Me nägime seal Venemaa rünnaku nelja faasi, alustades rünnakutest tsiviiltaristule, lõigates ära elektriühenduse, soojavarustuse ja vee. Siis ei lastud evakueerida ning isegi rünnati [evakueeritavaid], samuti takistati abi saabumist,» rääkis Global Rights Compliance'i partner Catriona Murdoch.

«Kolmandas faasis rünnati taas veel alles olnud kriitilist taristut, tsiviilisikuid terroriseeriti, pommitades abi- ja veejagamispunkte. Lõpuks neljandas faasis kasutas Venemaa strateegilisi rünnakuid täielikult hävitada või hõivata kõikvõimalikke veel alles jäänud taristuobjekte,» lisas Murdoch.

Linna ründamise ajal hävitati või tugevalt kahjustati ligikaudu 90 protsenti kõikidest linna tervishoiuasutustest ja elamutest.

Murdochi sõnul lasub vastutus Kremli võimuladvikul kuni režiimi juhi Vladimir Putinini välja. «Vladimir Putin on süüdi,» tõdes ta. «ja Venemaa sõjalise juhtkonna ešelonid,» lisas Murdoch, jättes konkreetsete ametiisikute nimed mainimata.

Enne täiemahulise invasioonisõja algust elas Mariupolis ligikaudu 450 000 inimest.

Mariupoli elanikud pärast Venemaa ulatuslikku rünnakut linnale. Foto: Alexander Ermochenko / Reuters / Scanpix

Juristide sõnul ei olnud nad esialgu kindlad, kuidas on võimalik Mariupolis toime pandud sõjakuritegusid koondavat toimikut koostada, kuna linn on endiselt Vene okupatsioonivõimu all ning režiim on teinud igasuguste tõendite kogumise võimalikult raskeks, kui mitte öelda võimatuks.

Siiski tõdesid juristid, et toimiku koostamiseks töötati välja spetsiaalne algoritm, mille abil kaardistati konkreetsed Venemaa rünnakutega hävitatud kohad, mida jälgiti saatelliidipiltide abil.

Rahvusvaheline Kriminaalkohus võttis nii-öelda kolmandalt osapoolelt saadud informatsiooni vastu, kuid selle põhjal ei ole neil kohustust ühtegi otsust teha. Näljutamist ja teadlikku tsiviilisikute vajaduste eiramist võib pidada sõjakuritegudeks, kuid mööndakse, et rahvusvahelises õiguses on see veel võrdlemisi tundmatu maa, et süüdistatavat saaks vastutusele võtta.