INTERVJUU ⟩ Taani kliimasaadik: tehnoloogia areng sõltub valitsuse julgusest seada auahneid kliimaeesmärke

• Elektriautode maksusoodustus pööras kogu Taani autoturu pea peale.
• Järgmise viie aasta jooksul läheb taanlaste energiasektor täielikult üle taastuvatele allikatele.
• Parlamendis arutatakse praegu Taani põllumeestele süsinikdioksiidi heitme maksu kehtestamist.

Taani ettevõtted on ambitsioonikad ja tahavad kliimamuutuste ohjeldamiseks vajaliku tehnoloogia arendamisest kasu lõigata ning see tõukab omakorda poliitikud kõrgeid kliimaeesmärke seadma, ütleb Tomas Anker Christensen.

Äride seljataga püsivat valitsust toetab rahvas ning taoline era- ja avaliku sektori ühine hingamine loob võimsa kombinatsiooni tegutsemiseks. Taani kliimavoliniku sõnul ei sea mitte keegi Taanis kahtluse alla seda, et kliimasoojenemine on inimtekkeline nähtus.

Tomas Anker Christensen

• Taani kliimasaadik, kes on ametis olnud 2019. aastast. Töötab nii välisministeeriumi kui ka kliima- ja energeetikaministeeriumi heaks.
• Pika staažiga diplomaat. Asus Taani välisteenistuses ametisse 1992. aastal. On esindanud oma riiki ÜRO kliimaläbirääkimistel, aga olnud ka näiteks Iraanis ja Egiptuses suursaadiku rollis.
• Hariduselt politoloog, magistrikraad Aarhusi ülikoolist, bakalaureuse kraad Luxembourgi Euroopa koolist.

Mida Taani teeb kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks transpordisektoris?

2021. aasta lõpus otsustas valitsus kehtestada elektriautodele maksusoodustuse, mis pööras paari aastaga kogu autoturu peapeale. Elektriautod muutusid korraga kättesaadavaks enamikule taanlastest ning tekkis stiimul arendada välja elektriautode laadimispunktide taristu. 

Näiteks veel kaks aastat tagasi pidin Taani teises otsas elavatele vanematele elektriautoga külla sõitmisel oma reisi väga täpselt planeerima ja mul ei olnud kodu lähedal võimalik oma masinat laadida. Nüüd on mul laadimispunkt maja ees ja ka lähima kaubanduskeskuse juures. Taani kiirteede ääres on praegu võimalik elektriautosid laadida iga 20 kilomeetri tagant.

Elektriautode laadimispunkt Kopenhagenis. Foto: Francis Joseph Dean / IMAGO / SCANPIX

Suuremate linnade ühistranspordis kasutatakse elektribusse. 

Rääkige täpsemalt sellest automaksusoodustusest.

Taanil pole oma autotööstust. Kõik autod imporditakse. Meil on väga kõrge automaks, mille aluseks on müügihind.

Bensiiniautomaks on 180 protsenti müügihinnast ja juurde tuleb arvutada veel ka 25 protsendi suurune käibemaks. Näiteks 20 000 eurot maksva auto eest tuleb Taanis välja käija 60 000 eurot, millest 40 000 läheb valitsusele maksudena. Arvestama peab seda, et ka kütuseaktsiis on Taanis väga kõrge.

Elektriauto ostmisel oli keskmine maksusoodustus 22 000 eurot ehk elektriauto saab osta peaaegu poole odavamalt kui bensiiniauto. Täpne maksumäär varieerub sõltuvalt elektriauto tüübist. Nende maksusoodustuse määrade arvutamine võttis valitsusasutustel paar aastat.

Kuidas kärbite heitkoguseid laevanduses ja lennunduses?

Laevanduses lõikame kasu sellest, et meil on ühed edasipüüdlikumad ettevõtted maailmas, nagu näiteks Maersk. Aktiivne sektori eestkõneleja on Taani laevaomanike assotsiatsioon. Eesmärgiks on dekarboniseerida kõik laevad 2040. aastaks ja ehitada roheline sadamate infrastruktuur välja kõikjal maailmas.

Sektorist tuleb valitsusele surve töötada rahvusvahelises merendusorganisatsioonis üleilmse kliimaneutraalsuse eesmärgi kehtestamise nimel.

Lennunduses otsustas Taani valitsus aastaid tagasi, et 2025. aastal tuleb panna käima esimene riigisisene rohelisi kütuseid tarbiv lennuliin. Praegu arendatakse selleks vajalikke võimekusi. 2030. aastaks on Taanis kõik siselennud rohelised.

Selliseid asju saab teha, kui poliitikud julgevad suurelt mõelda ja sätivad paika pikaajalised auahned eesmärgid, isegi enne, kui on teada, kuidas neid tehnoloogiliselt saavutada.

Mida taanlased lisaks tuulele veel elektri tootmiseks kasutavad?

Järgmise viie aasta jooksul tahame minna täielikult üle taastuvatele energiaallikatele. Paigutame rannikualadele tuulikuid ning päikesepaneele lisaks ning arendame avamere tuuleparke. Nii tekib meil ka võimalus toota rohelist vesinikku, mida vajame kütusena laevadele ja lennukitele ning väetisena põllumajanduses.

Tuuleenergia moodustab praegu keskmiselt 60–70 protsenti meie energiaportfellist. On päevi, kus tuul annab aga 100 või enam protsenti ja siis müüme ülejäägi naabritele, sest oleme integreeritud Nordpooli ühisele elektribörsile. Ekspordime peamiselt Norrasse, Ühendkuningriiki või Saksamaale. Tuuleparkide valimise järel kasvab meie ekspordivõimekus veelgi.

Tuulikud Taani maapiirkonnas keset põllumaad. Foto: Francis Joseph Dean / IMAGO / SCANPIX

Toodame energiat ka biogaasist, ostame pelleteid Eestist, veidi tuumaenergiat Rootsist ning kuskil kümme protsenti tuleb siis kivisöest.

Kuidas olete suutnud oma põllumehi veenda kliimaneutraalsuse eesmärki panustama?

Taanil on kohustus vähendada 2030. aastaks 70 protsenti kasvuhoonegaaside heidet võrreldes 1990. aasta n-ö baastasemega ja põllumeestel on samuti kohustus sellesse panustada.

Praegu käivad Taanis läbirääkimised süsinikdioksiidimaksu kehtestamiseks põllumajandusest tulevale heitele, mis aitaks eesmärki saavutada. Arutelud selle maksu üle alles käivad parlamendis ja kuhu nendega jõutakse, on veel lahtine.

Maksu kui sellise kehtestamisest isegi enam ei räägita, pigem kaalutakse maksu suurust ja debateeritakse selle üle, kus kogutud maksutulu kasutatakse. Eesmärgiks pole sektorit välja suretada, mistõttu võib juhtuda, et maksutulu suunatakse põllumeestele tagasi, et anda stiimuleid üleminekuks.

Üldiselt näiteks biogaasi, mida näiteks suhkru- või tsemenditööstused kasutavad, toodame põllumajandusjäätmetest või loomakasvatuse osana. Meie insenerid mõtlevad väga palju integreeritud süsteemide peale, kus mitte midagi ära ei visata, vaid kõike suudetakse taaskasutada.

Aga selge on see, et nagu ka teistes riikides, nii on ka Taanis kõige raskem kasvuhoonegaaside heiteid vähendada põllumajandussektoris ja seoses maakasutusega.

Miks teie põllumehed juba traktoritega tänaval süsinikdioksiidi maksuplaani vastu ei protesteeri?

Põhjus on selles, et põllumehed on läbirääkimiste laua taga. Meil on pikk kaasamise traditsioon põhimõtteliste otsuste tegemiseks.

Näiteks aastaid tagasi otsustasime panna paika nafta- ja gaasi puurimise lõppkuupäeva, sest meil on Põhjameres vastavad platvormid. Otsus tehti pärast pikka arutelu, kuhu olid kaasatud nafta- ja gaasiettevõtete töötajate esindusorganisatsioonid, asjaga seotud omavalitsused ja ettevõtted. Leiti võimalused viia nafta- ja gaasiettevõtetes rakendatud töötajad üle tuuleenergiaga seotud ettevõtetesse.

Kui lõplik otsus vastu võeti, siis toetasid seda kõik.

Greenpeace'i meeleavaldus Taani naftaplatvormi juures fossiilsete kütuste kasutamise peatamiseks 18. augustil 2020. a.  Foto: Andrew McConnell / GREENPEACE / SCANPIC

Kuidas kliimakaitse eestkõneleja Taani vaatab sellele, kuidas Euroopa sõjatööstuse laiendamine mõjub kliimale?

Kui 2020. aastal seadsime 70-protsendise kasvuhoonegaaside heitmete vähendamise eesmärgi, siis Taani tööstus jagunes 30 erinevaks sektoriks, millest igaüks vaatas, mida nad suudavad teha eesmärgi saavutamiseks. Näiteks eraldi oli energeetikasektor, merendus, transport, ravimid, plast, ehitussektor jne.

Hiljem tuli ka Taani sõjatööstus ja koputas valitsuse uksele, sest valitsus ei kaasanud neid.

Militaarettevõtted tahtsid osaleda ja nende jaoks loodi eraldi klaster. Sõjatööstuse huvi on arendada säästlikke sõjamasinaid, tanke, aga mõeldakse ka näiteks jäätmemajandusele lahinguväljal.

See kõik aitab hoida sõjapidamise kulusid all ja see võib olla ka turvalisem.

ÜRO julgeolekunõukogu liikmena soovime samuti rääkida kliima ja julgeoleku dimensioonist, et tagada seda, et ÜRO sõjalised operatsioonid kasutavad energiat, vett ja materjale säästlikult ning püüavad võimalikult vähe kahjustada kohalikku looduskeskkonda.

Mis tegi Taanist maailma kõige kliimasõbralikuma riigi?

Kõik algab rahva tahtest. Nii noored kui vanad taanlased soovivad, et nende riik teeks kodus kõik, mida kliima kaitsmiseks on vaja ja samal ajal oleks ka rahvusvahelise kliimapoliitika eesliinil sildu ehitamas.

Samamoodi mõtleb siis ka Taani tööstus ehk äri pool. Taani on väike riik, ent meie ettevõtted tahavad saada kliimamuutuste peatamiseks ja ohjeldamiseks vajalikele tootmisviisidele üleminekust kasu.

1973. aastast alates oleme tänu insenerioskustele ja nendele taha tulnud investeeringutele maailmaliidrid mitmete uute tehnoloogiate arendamisel ning see ei puuduta ainult tuulikuid ja ülejäänud energeetikasektorit.

Taani tööstustel on läbiv põhimõte pöörata toodete valmistamisprotsessi tasemele sama suur tähelepanu kui nende lõppkvaliteedile. Näiteks meie ravimitööstus, laevandus või plastikutootjad – ka nemad tahavad teha asju säästlikult ja roheliselt.

Inimesed ja ettevõtted annavad valitsusele kliimapoliitika ambitsioonide seadmiseks suuna. Selline era- ja avaliku sektori ühine hingamine loob lõpuks kokku väga tugeva ja võimsa kombinatsiooni tegutsemiseks.

Taanis seega mitte keegi ei sea kahtluse alla, et kliima muutub ja kliimasoojenemine on inimtekkeline nähtus?

Ei.

Mitte keegi? Ükski poliitik ka mitte?

Mitte keegi.

Mis on praegu rahvusvahelisel tasandil kõige suuremad väljakutsed, mis takistavad vajalikes kliimakaitse eesmärkides kokkuleppimist?

Maailm sõltub endiselt fossiilsetest kütustest, selle ümber käib kogu rahandus ja äri. Seetõttu on just arengumaades raske mõista, et kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid ja fossiilsetest kütustest loobumine ei keera tegelikult nende majanduse arengut lukku. Mistõttu peavad just väikesed arenenud riigid, nagu Taani või Eesti, siin näitama eeskuju.

Kliima jätkuvale soojenemisele on võimalik õigesti tegutsedes pidurit panna?

Muidugi.