:format(webp)/nginx/o/2017/01/06/6230493t1h9a3f.jpg)
/nginx/o/2024/06/14/16152089t1h4a25.jpg)
Tšehhi avalikkuse ette paisati möödunud nädala reede õhtul turvakaamera pildid tumedapäisest mehest bensiinijaama poes ja hoiatus: liikvel on ohtlik persoon, kellest tasub eemale hoida.
Samal ajal läkitas politsei lisapatrulle Praha tänavatele. Päev hiljem nabiti piltidel kujutatud mees kinni ja võeti terrorirünnaku kavandamises kahtlustatuna vahi alla. Tegu oli hispaaniakeelse ja Lõuna-Ameerikast saabunud inimesega, kes oli Tšehhis viibinud viis päeva.
Tšehhi peaminister Petr Fiala ütles ajakirjanikele, et vahistatu üritas sama nädala neljapäeval põlema süüdata Praha linnaliinibusse. Valitsusjuhi sõnul oli tolle isiku side Venemaaga mitte ainult võimalik, vaid äärmiselt tõenäoline. «Selle rünnaku korraldus ja rahastus tuli tõenäoliselt Venemaalt,» lisas ta.
Juba mai keskel kohtusid Leedu politsei ja päästeameti esindajad sealsete kaubanduskeskuste juhtidega. Nende palve oli tõsta valvsust ja tuleohutusmeetmeid. «Ohutase on üsna kõrge. Me palume avalikkusel säilitada valvsus,» kutsus üles riikliku kriisireguleerimiskeskuse juht Vilmantas Vitkauskas.
Leedu julgeolekuteenistused andsid häiret pärast seda, kui arvatav side Venemaaga oli kinnitust leidnud nii Varssavi ühe suurema ostukeskuse Marywilska 44 maha põletamise kui Vilniuse IKEA süütamise juures.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles Brüsselis lõppenud kaitseministrite lõpupressikonverentsil, et viimastel nädalatel on kasvanud Venemaa korraldatud vaenutegevus alliansi vastu: sabotaaž, küberrünnakud, migratsiooni ärakasutamine jne.
Kohtumisel Eestit esindanud Hanno Pevkur kommenteeris hiljem Postimehele, et Stoltenberg tegi oma avalduse reaalsete faktide ja ära hoitud rünnakute pinnalt.
«On osa rünnakuid, mis on ära hoitud, mida me ei kommenteeri, sest on põhimõte, et ära hoitud rünnakud ei kuulu avalikustamisele,» sõnas Pevkur.
Venemaaga seostatavaid rünnakuid
Bulgaaria: Vene agendid on korduvalt korraldanud plahvatusi Ukrainale ja Gruusiale relvi müünud relvatootja Emco taristule, samuti üritanud Novitšokiga mürgitada selle omanikku Emilian Gebrevit ja tema poega.
Eesti: Siseminister Lauri Läänemetsa ja Vene Delfi juhi Andrei Šumakovi autode ründamine mullu detsembris; poide noppimine Narva jõest tänavu mais.
Leedu: Vene opositsionääri Aleksei Navalnõi lähedase kaasvõitleja Leonid Volkovi haamriga vaeseomaks peksmine märtsis; Vilniuse IKEA poe süütamine mais.
Poola: 1400 äriga Varssavi ostukeskuse mahapõletamine mais; migrandirünnakud piirile, mille käigus pussitas Poola piiri rünnanud migrant 6. juunil ühe sõduri surnuks.
Saksamaa: Aprillis võeti Bayreuthis vahi alla kaks Saksa-Vene topeltkodanikku, kes plaanisid plahvatuste ja süütamistega saboteerida tööstus- ja militaartaristut, et takistada Ukrainale abi andmist, ning kogusid selleks infot ka Saksamaal asuvate USA sõjaväebaaside kohta.
Tšehhi: Ülemöödunud nädalal võeti vahi alla 26-aastane ühe Ladina-Ameerika riigi kodanik, keda kahtlustatakse katses panna Moskva tellimusel põlema Praha linnaliinibusse. Venemaa korraldatuks peetakse ka 2014. aastal selles riigis toimunud laskemoonalao plahvatust.
Ühendkuningriik: Märtsis süüdati põlema laohoone, kus hoiti Ukrainale mõeldud abi.
Hukkunud Poola sõdur
Toimunud sündmuste näidetena alustas ta Eestis aset leidnud rünnakust siseministri ja ühe ajakirjaniku autole. «Seal on juba praegu inimesed vahistatud, kellel on tuvastatud sidemed Vene eriteenistustega,» märkis Pevkur. «Sarnaseid näiteid Suurbritanniast, Leedust, Leonid Volkovi ründamine, Poolas teatud intsidendid.»
:format(webp)/nginx/o/2024/06/14/16152091t1hb1e4.jpg)
«Kui me vaatame Poola piiriintsidente, siis seal on selgelt seos n-ö välja õpetatud kontingendiga. Need ei ole spontaansed põgenikud, vaid selgelt välja õpetatud inimesed, kes tulevad ründama Poola kaitseväelasi,» jätkas Pevkur.
Kaitseminister meenutas ka 6. juunit, kus üle piiri tungida üritanud migrant pussitas surnuks Poola kaitseväelase: «Kahjuks üks Poola kaitseväelane on praeguseks ka hukkunud. Need on need faktid, millele peasekretär tugineb.»
Sestap leppisid alliansi kaitseministrid oma kohtumisel Brüsselis kokku Vene tegevuse vastastes sammudes. «See sisaldab luureinfo vahetuse suurendamist, täiendatud kaitset meie kriitilisele taristule, sealhulgas merepõhjas ja küberruumis, ning uusi piiranguid Vene luuretöötajatele,» kirjeldas Stoltenberg. «Vene kampaania ei heiduta meid Ukrainat toetamast. Ja me jätkame oma territooriumite ja rahva kaitsmisega vaenutegevuse eest.»
Pevkuri sõnul kokkulepitu riigisiseselt nähtavaid muutusi kaasa ei too. «NATO peakorterist on teatud suunised-mõtted, mida saaks teha infovahetuse poolelt, mingisugused meetmed veel, aga siseriikliku igapäevase tegevuse muutust siin otseselt kaasa ei tule,» ütles ta.
Vastuseks küsimusele, kas muutused võiksid puudutada Vene diplomaatide liikumisvabaduse piiramist näiteks Schengeni ruumi sees, märkis Pevkur, et see ei ole üllatus, et Vene luure on alati kasutanud diplomaatilist kattevarju. «Eriti siin Euroopas, väga suures mahus,» lisas ta. «Teatavasti Eestis ja meie lähiriikides on Vene diplomaatiline korpus jäänud väga oluliselt väiksemaks.»
«Aga mujal Euroopas on seda rohkem ja kahjuks me näeme, et seesama diplomaatiline korpus liigub liikmesriikide vahel. Osadesse riikidesse, kus Venemaal on diplomaatilist kohta lihtsam saada, viiakse rohkem inimesi ja siis nad siin ELi sees tsirkuleerivad,» nentis Pevkur.
Kaitseministri sõnul peaksidki liikmesriigid alustama sellest, et vaatavad üle, palju Vene diplomaate nad sisse lasevad. «See on palju olulisem ja mõjusam kui see, kui hakata kusagil [Schengeni sees] piirikontrolli tegema. Teatavasti on meil diplomaatiline puutumatus. See on kindlasti keerulisem kui ennetada diplomaatilise passiga luurajate sissetulekut Euroopasse,» leidis ta.
Pärimise peale, kas võiks oodata Vene diplomaatide välja saatmise lainet, lausus Pevkur: «Kui need juhtuvad, ei saa neid välistada. Seda ette ennustada sisuliselt pole võimalik, küllap ka vastuluure teeb oma tööd selleks, et elimineerida selliseid ohtusid.»
«Venemaa ilmselgelt austab NATOt kui sõjalist jõudu, aga samas on otsustanud alla artikkel 5 taset oma vastutegevust intensiivistada,» iseloomustas hetkeseisu Jüri Luik, Eesti suursaadik NATO juures.
«Me räägime siis ikkagi väga ohtlikest tegevusvariantidest,» jätkas Luik. «Nii Suurbritannias kui ka Saksamaal on ju võetud kinni inimesi, kelle selge plaan oli saboteerida Ukrainale relvastust tootvaid firmasid. Aga on ka kinni võetud lihtsalt inimesi, keda on Vene poolt värvatud, et nad süütaksid tavalised tsiviilobjektid.»
Eesti suursaadiku sõnul ei saa välja tuua konkreetset alliansi piirkonda, mis oleks Venemaa rünnaku all. «On olnud väga tõsiseid intsidente Saksamaal, Poolas, Suurbritannias, Balti riikides. Loomulikult tegutsetakse laial rindel ja ega me keegi ei jää sellest puutumata,» sõnas ta.
Tegevus on läinud jõhkramaks
Luige sõnul näib tihti, et kõige teravamalt rünnatakse suuri riike, kel ka Ukrainale relvastuse andmises mõjusam roll.
«Üldiselt on NATOs väga selge arusaam ja NATO nõukogu tegi ju ka [2. mail] vastava avalduse, et tegu on Vene Föderatsiooni rünnakuga, võib-öelda ühtse suure hübriidoperatsiooniga. Seda ei saa vaadelda, et oli juhuslikult üks intsident ja teine intsident, seal on ikka olemas väga tihe seos intsidentide vahel,» selgitas Luik.
Suursaadiku sõnul on Venemaa tegevus mitmeharuline. Idanaaber jätkab ka «vanade tegevustega», nagu propaganda sotsiaalvõrgustikes, kõikvõimalike pingete üles kiskumine, küberrünnakud jne. Lisandunud on uus ja jõhkram kineetiline mõõde.
«Üks eraldi haru on n-ö piiriteema, mida venelased on ka mitmel viisil kasutanud,» kirjeldas Eesti suursaadik. Selle näiteks tõi ta ka juhtumi, kus idanaaber asus ootamatult noppima Narva jõest poisid, mille Eesti sinna oli paigutanud.
/nginx/o/2024/06/14/16152090t1h3fda.jpg)
Luik tunnistas, et selle teadvustamise kõrval kerkib ka küsimus, mida NATO siis teeb. «Fakt on, et väga palju sellest tegevusest puudutab just sisejulgeolekut. Eri riikides on arreteeritud inimesi, keda on värvatud sellisteks tegevusteks. Paljud intsidendid on ära hoitud,» märkis ta.
«Seda aktsepteerivad kõik, et väga oluline on liikmesriikide kiire infovahetus, et me teaksime operatiivselt, millised on Venemaa käigud. Tihtipeale toimub kurjategijate liikumine ju ka üle riigipiiride, sest eriti Schengeni piirkonnas on see liikumine täiesti vaba,» jätkas Luik.
«Loomulikult on väga oluline ka see, et me ise räägiksime väga avalikult sellest, millised on Venemaa meetodid, sest seda laadi hämara tegevuse vastu aitabki just avalikkuse suurem prožektorivihk,» lisas Luik.
Suursaadik ei soostunud hinnanguga, et detsembris siseminister Lauri Läänemetsa ja ajakirjanik Andrei Šumakovi autosid rünnanud ning hiljem tabatud mehed käitusid üpriski lihtsakoeliselt. «Arusaam on, et Eestis tabatud ründajad olid astumas alles esimesi samme,» sõnas ta. «Tuleb kiita meie sisekaitseorganeid, kes õigel ajal sekkusid.»