:format(webp)/nginx/o/2024/06/16/16155786t1h4878.jpg)
Rahvusvaheline Ukraina rahutippkohtumine Šveitsis keskendub täna toiduga kindlustatusele, tuumakatastroofi vältimisele ja Venemaale viidud Ukraina laste tagasitoomisele.
Šveitsi Bürgenstocki kuurorti on kogunenud kahepäevasele rahutippkohtumisele rohkem kui 90 riigi esindajad, et püüda leida lahendus suurimale Euroopa konfliktile pärast Teist maailmasõda.
Eile kinnitasid liidrid ühiselt Ukrainale toetust ning president Volodõmõr Zelenskõi avaldas lootust saada rahvusvaheline kokkulepe sõja lõpetamise ettepanekule, mis siis Moskvale esitada.
«Me peame koos otsustama, mida õiglane rahu maailma jaoks tähendab ja kuidas seda kestval viisil saavutada,» ütles Zelenskõi. «Seejärel edastatakse see Venemaa esindajatele.»
Ta avaldas lootust, et tippkohtumisel, kuhu Venemaad ei kutsutud, luuakse alus sellisele rahule.
Zelenskõi ei öelnud, kas ta on valmis otse läbi rääkima Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga, kes esitas tippkohtumise eelõhtul oma tingimused konflikti lõpetamiseks.
Putin nõudis reedel, et Ukraina viiks oma väed riigi lõuna- ja idaosast välja ning loobuks ambitsioonidest ühineda NATOga.
Tippkohtumisel lükati Putini nõudmised tagasi.
/nginx/o/2024/06/16/16155787t1he2d4.jpg)
Kõnelustel keskendutakse Zelenskõi 2022. aasta lõpus esitatud rahuplaani nendele valdkondadele, milles ollakse ühel meelel, ning Ukraina sõda käsitlevatele ÜRO resolutsioonidele.
Eesmärk on leida tee kestva rahu poole rahvusvahelise õiguse ja ÜRO harta põhjal, leppida kokku võimalikus raamistikus selle saavutamiseks ja plaanis, kuidas pooled tulevikus rahuprotsessis kokku viia.
Pühapäeval jagunetakse töörühmadesse, mis käsitlevad tuumaohutust, meresõiduvabadust Mustal merel, toiduga kindlustatust ning humanitaarküsimusi.
Humanitaarsessioonidel arutatakse sõjavangide, tsiviilisikutest vangide, interneeritute ja kadunud inimeste saatust.
Kõneldakse ka okupeeritud Ukrainast Venemaale viidud laste tagasitoomise võimalustest.
«Umbes 20 000 Ukraina last on oma peredelt, kogukondadelt ja riigilt röövitud. Seda on kohutav öelda, aga kuidas saab maailm sellele selja keerata?» päris Iiri peaminister Simon Harris ajakirjanikega kõneldes.
«Millal sai vastuvõetavaks, et lapsed on sõjarelvad? See on üdini ebaseaduslik ja moraalselt eemaletõukav.»
«See on laste varastamine ja on aeg, et rahvusvaheline kogukond midagi ette võtaks, ja mina igatahes kavatsen seda teha,» kinnitas ta.
Iirimaa arutab Venemaale viidud laste küsimust koos 27 riigi esindajatega.
Toiduga kindlustatuse paneel uurib põllumajandustootmise ja ekspordi kahanemist, mis avaldab Ukraina kõrval mõju ka paljudele teistele riikidele, sest Ukraina on olnud üks maailma suuremaid teraviljatootjaid.
Selles töörühmas on 30 riiki eri maailma paigust.
Teemaga liitub laevaliiklus Mustal merel.
«Mustal merel vaba ja ohutu laevatamise tagamine mitte ainult ei suurenda paljude madala sissetulekuga riikide toiduga kindlustatust, vaid taastab ka stabiilsuse piirkonnas,» ütles Šveits.
Tuumaohutuse töörühm keskendub Ukraina tuumaelektrijaamade, eriti Zaporižžja ebakindlale olukorrale, ehkki kõigi tuumajaama reaktorite töö on aprilli keskpaigast alates peatatud.
Püütakse leida võimalusi vähendada rikkest või rünnakust põhjustatud tuumakatastroofi ohtu.
«Ma olen valmis osalema tuumaohutuse diskussioonis, sest see on tõepoolest meie julgeolekule suur oht,» ütles Leedu president Gitanas Nausėda.
Tuumaohutuse diskussioonidest võtab osa 30 riiki.
Mõtted liiguvad juba ka järgmisele tippkohtumisele, siis tahab Ukraina esitada Venemaale rahvusvahelisel kokkuleppel sündinud rahuplaani.