ANALÜÜS ⟩ Keda peetakse tõenäolisteks uuteks Euroopa juhtnägudeks?

Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola (vasakul) ja peaminister Kaja Kallas on praeguse seisuga mõlemad omades kategooriates järgmiste Euroopa tippnägude konkurentsi favoriidid. Foto: Valitsuse kommunikatsioonibüroo

ELi liikmesriikide liidrid kogunevad täna õhtul Brüsselisse arutama, kellest võiks saada ühenduse järgmine esinelik: Euroopa Komisjoni president, kõrge esindaja, Euroopa Ülemkogu president ja Euroopa Parlamendi president.

Eesti aja järgi kell 19 algav Euroopa Ülemkogu peetakse õhtusöögi vormis ja mitteametlikuna. See tähendab, et sealt ei pruugi üldse mingit ametlikku mustvalget teadet tulla.

Aga on siiski võimalus, et näiteks ülemkogu eesistuja Charles Micheli avalduse vormis tuleb vähemalt mingi esialgne selgus mõne nime suhtes juba täna hilisõhtul. Ühe Postimehega rääkinud Brüsseli allika sõnul on tõenäosus 60:40 selle kasuks.

Hetkeseisuga kirjutavad paljud Euroopa väljaanded, et kõigile neljale ametikohale on selged favoriidid olemas. Tolle neliku seas on ka Eesti peaminister Kaja Kallas.

Pakutav kohtade jaotus peegeldab Euroopa Parlamendi valimiste tulemust, kus selgelt parima tulemuse tegi paremtsentri erakondi ühendav Euroopa Rahvapartei (EPP, Eestist kuulub sinna Isamaa), kes kutsus endaga ELi tasemel koalitsiooni Sotsialistid ja Demokraadid (S&D, Eestist kuulub sinna Sotsiaaldemokraatlik Erakond) ja liberaalide Uueneva Euroopa grupi (Eestist kuuluvad sinna Reformierakond ja Keskerakond).

Selle tulemuse põhjal jääb praeguste prognooside kohaselt neljast tippkohast jätkuvalt kaks EPP-le ning üks sotsidele ja üks liberaalidele.

Inimeste järgi pakutakse järgnevat jaotust:

EUROOPA KOMISJONI PRESIDENT

Ursula von der Leyen nädalavahetusel Ukraina rahutippkohtumisel. Foto: ALESSANDRO DELLA VALLE / Scanpix

Praegune: Ursula von der Leyen (Saksamaa, Euroopa Rahvapartei)

Keda peetakse tõenäoliseks järgmiseks? Ursula von der Leyen

Euroopa Ülemkogult on von der Leyenil ametis jätkamiseks vaja kvalifitseeritud enamust ehk vähemalt 15 liikmesriigi toetust 27st.

Von der Leyen oli seekordsetel europarlamendi valimistel EPP parteipere juhtkandidaat. Ainuüksi sealt parteiperest peaks ta saama seetõttu 11 riigi liidri toetuse. Kui sotside ja liberaalide kinnitused EPPga Euroopa tasemel koalitsiooni moodustamisest paika peavad, võiks lisanduda ka kaheksa sotsist ja kuue liberaalist liidri heakskiit.

Pelgalt ülemkogu toetuse saamisest Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadil aga ei piisa. Lisaks peab tema poolt olema uue 720-liikmelise europarlamendi enamus. Juhul, kui tsentrikoalitsioon vett peab, võiks von der Leyen loota, et ta saab europarlamendis 190 EPP, 136 sotsi ja 80 liberaali ehk hetkeseisuga 406 saadiku toetuse.

Prantsuse ajalehe Le Figaro andmetel teeb praegune Euroopa Ülemkogu juht Charles Michel küll von der Leyenile vastukampaaniat, aga väljaanne peab võimalikuks, et see pigem tugevdab kui nõrgendab sakslanna lootust valituks osutuda.

Debate. Relate. Escape. #SofaGate https://t.co/Tx4ISuulFr pic.twitter.com/Eln3rMQ1o2

— DG MEME 🇪🇺 (@meme_ec) April 7, 2021

Micheli ja von der Leyeni antipaatia on avalikkuse ees juba alates nn Sofagate'ist, kui Micheli soovil pandi von der Leyen 2021. aasta aprillis kohtumisel Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğaniga istuma kõrvalisele kohale diivanil seisus, kus kaks meest istusid lippude taustal esiplaanil.

KÕRGE ESINDAJA

Josep Borrell (vasakult teine) ja Kaja Kallas (paremalt teine) istusid ühes arutelupaneelis möödunud aasta Müncheni julgeolekukonverentsil. Foto: Müncheni julgeolekukonverents

Praegune: Josep Borrell (Hispaania, Sotsialistid ja Demokraadid)

Keda peetakse tõenäoliseks järgmiseks? Kaja Kallas (Eesti, Uuenev Euroopa)

Kõrgel esindajal on lisaks ülemkogu kvalifitseeritud enamusele vaja ka Euroopa Parlamendi heakskiitu, sest selle koha pidaja on automaatselt ka üks Euroopa Komisjoni asepresidentidest.

Juhul, kui Kallas peaks saama kõrgeks esindajaks, oleks ta uues juhtnelikus nii liberaalide kui ka Euroopa põhja- ja idaserva esindaja.

Hispaania ajaleht El Pais kirjutab samas, et kuigi Kallas on kõrge Euroopa koha nimel tükk aega tööd teinud ega jäta kasutamata iga võimalust kohtuda Brüsseli ajakirjanikega, et oma tuntust tõsta, ei pruugi see amet siiski talle saada.

«Tema silmapaistvalt Vene-vastane profiil ja kogemuse puudus teiste maailma piirkondadega (Ladina-Ameerika või Aafrika) tekitavad kahtlusi tema kolleegides, kes kaaluvad teda ja tema aatekaaslast ja Belgia peaministrit Alexander de Crood,» märgib El Pais.

Helsingin Sanomat aga leiab, et Kallase võimalusi kahandab Mark Rutte. Pikaajalise Hollandi peaministri tõusmist järgmiseks NATO peasekretäriks peetakse praeguse seisuga väga tõenäoliseks. Rutte on aga nii nagu Kallas liberaal ja see võib Soome lehe hinnangul tähendada, et teiste parteiperede silmis saaksid eurovalimistel ränga kukkumise teinud liberaalid Euroopa tasemel liiga laialdaselt esindatud.

Itaalia ajaleht La Repubblica leiab, et kõrge esindaja koht võiks sobida hoopis nende peaministrile Giorgia Melonile. Selle idee laiem kontekst on Itaalia rahulolematus, et ühtki nende riigi esindajat pole kõrgete kohtade favoriitide seas. Samas räägib Meloni vastu see, et tema Fratelli d'Italia erakond kuulub Euroopa Konservatiivide ja Reformistide parteiperesse, mis ei ole osa nn suurest koalitsioonist.

EUROOPA ÜLEMKOGU PRESIDENT

Charles Michel ja Antonio Costa kaks aastat tagasi Euroopa Ülemkogul. Foto: JOHANNA GERON / Reuters / Scanpix

Praegune: Charles Michel (Belgia, Uuenev Euroopa)

Keda peetakse tõenäoliseks järgmiseks? António Costa (Portugal, Sotsialistid ja Demokraadid)

Kuigi Costa oli sunnitud korruptsiooniuurimise tõttu peaministri kohalt lahkuma, ei pea vähemalt uudisteagentuuri AFP allikad seda takistuseks, sest süüdistus on kokku varisenud. Küll aga võib Costa vastu mängida asjaolu, et kuna ta pole enam valitsusjuht, ei ole ta ka enam ülemkogul «üks omadest».

El Pais usub, et tõsine rivaal Costale võib olla Taani sotsist peaminister Mette Fredriksen.

Itaalia välisminister Antonio Tajani on samas välja pakkunud, et uueks ülemkogu juhiks võiks saada hoopiski nende sotsist endine peaminister Enrico Letta. Nii nagu Costal, oleks temagi puudus see, et ta ei kuulu praegusse ülemkogusse.

Nii Costa, Letta kui Fredrikseni valituks osutumise korral oleks tegu esimese sotsiga ülemkogu juhi kohal. Alates selle ameti loomisest on seal olnud kaks EPP esindajat (Herman van Rompuy ja Donald Tusk) ja üks liberaal (Charles Michel).

EUROOPA PARLAMENDI PRESIDENT

Roberta Metsola nädalavahetusel Ukraina rahutippkohtumisel. Foto: Urs Flueeler / Scanpix

Praegune: Roberta Metsola (Malta, Euroopa Rahvapartei)

Keda peetakse tõenäoliseks järgmiseks? Roberta Metsola

Metsola on neist neljast ainus, kelle nimetamise juures Euroopa Ülemkogul ametlikult mingit rolli pole. Uus Euroopa Parlamendi koosseis valib oma presidendi ametisse 16. juulil algaval esimesel istungjärgul Strasbourgis. Samas on europarlamendi juhi positsioon mitteametlikult siiski üks suure juhtkonnapaketi ja kauplemiste osa.

Metsola sai Euroopa Parlamendi presidendiks 2,5 aastat tagasi, kui tema Itaalia sotsist eelkäija David Sassoli ametiaeg ja raske haiguse tagajärjel ka elu otsa sai.

Võrreldes eelmise korraga on Metsola positsioon tugevnenud. Tema Malta erakond – Rahvuslik Partei – sai 9. juunil peetud eurovalimistel saareriigi kuuest mandaadist enda kätte kolm (lõpetavas koosseisus on neil kaks kohta). Kogu Euroopas on EPP ainus tsentrijõud, mille mandaatide arv kasvas – viimase info kohaselt saab neil uues koosseisus olema 190 kohta senise 176 asemel.