/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
9. juunil pärast esialgset europarlamendi valimistulemuste väljakuulutamist astus Prantsusmaa president Emmanuel Macron avalikkuse ette ja teatas, et saadab rahvusassamblee laiali.
Sellega anti Prantsusmaal avapauk Teise maailmasõja järgse aja kõige lühemaks parlamendivalimisteks valmistumise perioodiks. Sisuliselt jättis president Macron erakondadele ainult nädala kandidaatide nimekirjade paika sättimiseks ja valimiskampaania ettevalmistamiseks. Rahvusassamblee laialisaatmise otsuse ja valimispäeva vahele jääb vaid 21 päeva.
Põhiseadus annab Prantsusmaa presidendile õiguse rahvusassamblee laiali saata, kui on oht, et riik liigub põhiseaduslikku kriisi ehk parlamendis puudub otsuste tegemiseks vajalik enamus ja sellega ka koostöötahe. Parlamendi saab president laiali saata aga ainult siis, kui järgmiste korraliste valimisteni on rohkem kui aasta.
Millal ja kuidas valimised toimuvad?
Erakorralised rahvusassamblee valimised toimuvad kahes voorus, millest esimene on 30. juunil ja teine 7. juulil.
Valimised korraldatakse 577 valimisringkonnas, sest täpselt nii palju on rahvusassamblees liikmeid. Esimese vooru võitjaks loetakse kandidaat, kes kogub ringkonnas absoluutse häälteenamuse ehk üle 50 protsendi häältest. Kui keegi seda teha ei suuda, siis lähevad teise vooru edasi kõik kandidaadid, kelle häältesaak on üle 12-protsendise valimiskünnise. Teises voorus nopib siis võidu kandidaat, kes kogub konkreetses valimisringkonnas kõige suurema toetuse.
Hääletamisõigus on kõigil Prantsusmaa kodanikel, kes on valimispäeval vähemalt 18-aastased. Kokku on Prantsusmaal ligi 49 miljonit valijat.
:format(webp)/nginx/o/2024/06/17/16159172t1h2f17.jpg)
Kahekojalise Prantsusmaa parlamendi teise koja ehk senati liikmeid praegu ei valita. Pool senati koosseisust uueneb 2026. aastal toimuvatel senati valimistel. Ka 2022. aastast ametis poolpresidentaalse Prantsusmaa president Macroni volitused kehtivad 2027. aasta presidendivalimisteni.
Miks rahvusassamblee laiali saadeti?
Tegemist on katsega peatada enne 2027. aasta presidendivalimisi Rahvusliku Liidu populaarsuse kasv, sest valitsusvastutuse võtmise järel ei oleks Marine Le Peni ja tema soosikust peaministrikandidaat Jourdan Barellal võimalik enam nii lihtsasti mängida populistlike loosungitega sisserände, riigi rahanduse ja sotsiaalmajanduslike valikute küsimustes, vahendas Politico.
Rahvuslik Liit võitis eurovalimised 31,4-protsendilise toetusega ning presidendi liberaalne Taassünd jäi teiseks, kogudes vaid 14,6 protsenti häältest. «Prantsusmaa vajab rahulikult ja tasakaalukalt edasi liikumiseks selget enamust,» põhjendas Macron langetatud otsust.
Alates 2022. aasta parlamendivalimistest kandis Prantsusmaal valitsusvastutust liberaalne Taassünd, kelle seljataga seisid vaikimisi konservatiivsed Vabariiklased. Rahvuslik Liit hakkas konservatiividelt hääli üle meelitama ja muutis nii Vabariiklaste jaoks presidendipartei toetamise keeruliseks. Sügisel on vaja aga vastu võtta riigieelarve. Valimistega loodetakse jõujooned uuesti paika saada.
«Oleme valmis riiki ümber pöörama,» kommenteeris eesolevaid parlamendivalimisi Marine Le Pen.
Kes valimistel omavahel võistlevad?
Valimistel on vastamisi neli peamist poliitilist jõudu.
Suurimad vasakparteid, kelle hulgas on kommunistid, rohelised, sotsid ja äärmusvasakpoolse Jean-Luc Mélenchoni Alistumatu Prantsusmaa, moodustasid koos oma satelliitidega valimisliidu Uus Rahvarinne. Nemad mobiliseerivad enda poolt hääletama neid valijaid, kellele ei meeldinud Macroni liberaalse Taassünni pensioniea tõus ja sotsiaaltoetuste kärped, kirjeldas The New York Times.
:format(webp)/nginx/o/2024/06/17/16159138t1h4563.jpg)
Konservatiivsete Vabariiklaste juht Éric Clotti tegi erakorraliste valimiste väljakuulutamise järel meeleheitliku katse ehitada valimisliit paremäärmusliku Rahvusliku Liiduga, ent sattus oma erakonnakaaslaste turmtule alla ja kukutati dramaatiliselt ametist.
«Vabariiklased esitavad kandidaadid Prantsuse avalikkusele selgelt ja iseseisvalt,» ütles parlamendisaadik Annie Genevard pärast seda, kui partei poliitiline komitee hääletas üksmeelselt Ciotti idee vastu. Vabariiklastega liitusid ühises valimisliidus viis väiksemat paremtsentristlikku erakonda. Konservatiivide valimisprogrammi kohta veel väga palju infot ei ole.
Rahvuslik Liit astus valimistulle seega tegelikult lõpuks iseseisvalt ja formaalsete liitlastega. Marine Le Peni euroskeptiline Rahvuslik Liit on lubanud tagasi pöörata enamuse Macroni valitsuse senistest otsustest, mis puudutavad sotsiaalpoliitika valdkonda. Lisaks plaanivad nad kärpida makse ning on ähvardanud peatada sõjaabi Ukrainale.
Tsentris asuvate liberaalsete erakondade ehk Macroni bloki kampaaniat juhtiv peaminister Gabriel Attal võttis kandidaatide nimekirjade kirjelduse kokku, öeldes, et valijatel on kolm valikut.
«On allianss, mida juhib vasakäärmuslik Alistamatu Prantsusmaa ja allianss, mida juhib paremäärmuslik Rahvuslik Liit – mõlemad on äärmused, mis tähendaksid meie riigi jaoks katastroofi,» ütles Attal usutluses raadiojaamale RFL. «Aga on ka kolmas blokk – see, mida juhime meie.»
Presidendi liberaalid mängivad seega kampaanias eelkõige äärmuslastega ähvardamise kaardile, viitas Reuters.
Kellele ennustatakse valimiste võitu?
9. juunil laiali saadetud parlamendikoosseisus kontrollis Macron 250 häält, ent otsuste tegemiseks oli vaja vähemalt 289 saadiku toetust. Paremäärmuslikul Rahvuslikul Liidul oli parlamendis 88 kohta, konservatiivsetel Vabariiklastel 61 ja vasakpoolsetel 149 kohta. Kõik ülejäänud parlamendiliikmed esindasid väiksemaid parteisid või ei olnud üldse erakondadega seotud.
Viimased avaliku arvamuse küsitlused ennustavad valimisvõitu Marine Le Peni ja tema soosiku Jordan Bardella juhitud Rahvuslikule Liidule, keda toetab 33 protsenti valijatest. Samal ajal 30 protsenti prantslastest toetab vasakäärmuslaste ja sotside valimisliitu Uus Rahvarinne. Mõõdukatel õnnestuks ennustuste järgi valimiste koguda ligi 19 protsenti häältest, kui konservatiivid saaksid kokku 24-protsendilise toetuse.
Sisuliselt võib Prantsusmaad tabada olukord, kus president hakkab moodustama valitsust, mille peaminister ei tule tema koduerakonnast. Macroni enda erakonnakaaslastele tuli erakorraliste valimiste väljakuulutamine analüütikute sõnul sama ootamatult kui paljudele teistele poliitikutele.
Tõenäoliselt ootavad valimistejärgset Prantsusmaad ees keerulised koalitsiooniläbirääkimised, aga ka meeleavaldused. Vasakpoolse maailmavaatega rahvas on praegu juba tänavatel näitamaks eurovalimiste järgselt meelt paremäärmuslaste esiletõusu vastu, viitas AFP
:format(webp)/nginx/o/2024/06/17/16159209t1h1af9.jpg)