/nginx/o/2024/06/19/16162687t1he2ec.jpg)
Hiina Rahvavabariigi võimud on Xinjiangi provintsis nimetanud ümber sadu uiguuride külasid ja väikelinnu, asendades need kommunistliku partei ideoloogiaga sobivate nimedega, selgus inimõigusorganisatsioonide raportist.
VAIKNE GENOTSIID ⟩ Hiina on ümber nimetanud sadu uiguuride külasid
Human Rights Watchi (HRW) ja Norra ühenduse Uyghur Hjelp ühisuurimusest selgus, et Hiina valitsus on ligemale 630 uiguuride kogukonnas vahetanud ametlikke nimesid, vahendab The Guardian.
Aastatel 2009–2023 on uiguuride kogukondade nimedest eemaldatud tuhandeid kõikvõimalikke seoseid uiguuride religioossete ja kultuurilistele praktikatega.
Vähemalt 25 külanimest eemaldati sufistliku õpetajat tähistav termin hoja, kümnest külanimest on eemaldatud sõna haniqa, mis tähistab sufistilikku usuhoonet ning teenistuspaika mazar tähistav nimi likvideeriti 41 külast.
Samuti nimetati ümber viited enne 1949. aasta Hiina Rahvavabariigi asutamist tekkinud uiguuri riiklikele moodustistele ja juhtidele. Näiteks ei ole üheski Xinjangi provintsi külanimes sõnu xelpe, khalifa, ja meschit, millest kaks esimest tähendavad valitsejat ja viimane mošeed.
Uued, teadlikult positiivse kõlaga külanimed pandi mandariini keelde selleks, et uiguurid allutada veelgi rohkem Hiina valitsuse juhtimise alla, leidsid organisatsioonid. Näiteks kannab Aq Meschiti (tõlk. Valge Mošee) nimeline küla nüüd nime Ühtsus. Uiguuri traditsioonilise muusikariista dutar'i järgi nimetatud küla kannab nüüd aga Punase Lipu nime.
«See on osa Hiina valitsuse laiematest pingutustest seostada islamit terrorismiga,» märkis HRW Aasia osakonna direktor Elaine Pearson. «Nad näevad ohtu kõiges, mis seostub islami või araabia maadega, seega nad asendasid need nimedega, mis on kooskõlas ideoloogiaga.»
«Me oleme seda näinud ka selles, kuidas on mošeesid lammutatud, ümber muudetud. Hiina valitsus kasutab neid meetmeid väljendusvabaduse, kultuurilise identiteedi ja usuvabaduse rikkumiseks,» lisas teadur.
Uiguuri päritolu inimõigusaktivist Rayhan Asat, kes nüüd töötab teadurina mõttekojas Atlantic Council, tõdes The Guardianile, et Pekingi sammude eesmärk on uiguuri kultuur ja inimesed maa pealt pühkida ja luua piirkonnas apartheidisüsteem.
«Külanimed mitte ainult ei viita ajaloolisele järjepidevusele, vaid illustreerivad kogukonna omavahelisi sidemeid, omapärast linnakultuuri ja väärtusi. Riigi poolt korraldatud tühistamise ja asenduspoliitika eesmärk on hirmutada uiguure eemale oma ajaloost, kultuurist ja tsivilisatsioonist,» märkis Asat.
Mitmed inimõigusorganisatsioonid ja valitsused on nimetanud Hiina valitsuse tegevust genotsiidiks.