:format(webp)/nginx/o/2017/03/21/6477779t1h61f7.jpg)
/nginx/o/2024/06/19/16164129t1h6f39.jpg)
- Kiirpaat soetati Ukrainale abiks Taani oksjonilt
- Dnepri jõel ründavad Vene droonid paate tavaliselt kalda lähedal
- Viga dokumentatsioonis poleks paati peaaegu sihtkohta saata võimaldanud
Ukraina merejalaväelased kasutavad operatsioonidel Dnepri jõel kiirpaati, mille ostsid neile eraalgatusena Eesti endised kaitseväelased.
Eestlaste hangitud paadiga, mis suudab saavutada kiiruse 50 kilomeetrit tunnis, ületavad Ukraina mariinid Hersoni oblastis Dnepri jõe loetud minutitega. «Meile on eluliselt tähtis ületada jõgi võimalikult kiiresti,» ütles Postimehele merejalaväelaste üksuse ülem kutsungiga Fizruk (eesti keeles tähendab see kehalise kasvatuse õpetajat – J. P). «Teie meeste kingitud kaater on selleks suurepärane.»
Firma Avon Rib 5,4 meetri pikkuse kummipaadi Sea Rider koos 75-hobujõulise mootoriga ostis endiste kaitseväelaste vennaskond oksjonilt Taanist, kus seda varem kasutas kohalik merepäästeteenistus. «See on väga töökindel paat,» ütles Paulinaks ristitud paadi Ukrainasse viinud Priit Paulus.
Paulus kuulub vennaskonda, kes nimetab ennast «Vanadeks koerteks». Alates täiemahulise sõja algusest on nad korduvalt käinud vabatahtlike instruktoritena koolitamas Ukraina sõjaväelasi. Sealt ka nende head sidemed Ukraina üksustega.
Hersoni oblastis on Dnepri paremkallas Ukraina vägede käes, aga vasakut okupeerivad Vene väed. Eelmise aasta sügisel lõid ukrainlased vasakkaldale ja selle lähedastele saartele mitu platsdarmi, millest tuntuim on Krõnkõ küla platsdarm. Seda Ukraina merejalaväelaste loodud platsdarmi on Vene üksused püüdnud likvideerida juba üheksa kuud, kuid tagajärjetult. Platsdarmi kaitsvate sõdurite varustamiseks üle laia Dnepri jõe on kiirpaadid ainus võimalus.
/nginx/o/2024/06/19/16164132t1hf558.jpg)
Fizruki juhitud üksus, kus sõdib ka üks Eesti vabatahtlik, kaitses Krõnkõ platsdarmi talvel. «Et sinna saada, oli vaja kõigepealt läbida Dnepril viis kilomeetrit ja sõita sisse Konkasse (Dnepri lisajõgi vasakul kalda – J. P.), kus tuli veel minna kolm-neli kilomeetrit. Konka on ju samuti üsna lai jõgi. Seda kõike oli vaja teha väga kiiresti,» kirjeldas Fizruk Ukraina mariinide teekonda. «Kogu see aeg olime me nähtavad vaenlase droonidele. Meil on vaja võimsaid kaatreid.»
Praegu teeb Fizruki üksus operatsioone peamiselt Dnepri jõe deltas asuvatele saartele, mida mõlemad sõdivad poole üritavad oma kontrolli alla võtta.
Ukrainlaste kaatrid ja väikesed mootoritega kummipaadid on Vene droonijuhtidele väga väärtuslikud sihtmärgid, sest nendega käib Dnepril kogu Ukraina üksuste logistika. Lisaks on paadid väga tähtsad haavatute evakueerimiseks. Kaatrid ja paadid on Dnepril samasugune kulumaterjal nagu rinde maismaalõikudel džiibid ja soomukid.
Ukrainlaste kaatrid ja väikesed mootoritega kummipaadid on Vene droonijuhtidele väga väärtuslikud sihtmärgid, sest nendega käib Dnepril kogu Ukraina üksuste logistika.
«Selleks, et meid [üle Dnepri asuvatelt] platsdarmidelt välja lüüa, on Vene armee esimene ülesanne rikkuda meie logistika,» rääkis Fizruk. «Nad pidevalt jahivad FPV-droonidega meie kaatreid ja paate, et neid õhku lasta. Kui see neil õnnestub, siis võivad meie sõdurid jääda saartele lõksu: kümme päeva, isegi 20 päeva on olnud. Mehed istuvad seal näljas, ilma veeta, moon saab otsa. Kõik see toob kaasa meie positsioonide kaotuse.»
/nginx/o/2024/06/19/16164133t1h87eb.jpg)
Fizruki sõnul kaotasid nad hiljuti ühe nädalaga seitse väiksemat kummipaati.
Peamiselt ründavad Vene droonid ukrainlaste paate ja kaatreid sel hetkel, kui need jõuavad kalda äärde, sest siis on nende kiirus väike või peavad need peatuma. Isegi kui droonilt heidetav granaat või miin ei taba otse paati, siis kõrvale vette kukkudes võib alus ikkagi saada killukahjustusi nii, et see pole enam sõidukõlblik.
«On ka täpselt paadi sisse kukutatud,» lausus Fizruk. «Sel juhul võivad kõik paadis olijad haavata saada, on ka surmaga lõppenud juhtumeid. Meil on väga palju haavatuid, on ka hukkunuid. Väga harva juhtub, et kukutatakse pomm ja keegi ei saa pihta.»
/nginx/o/2024/06/19/16164130t1hd246.jpg)
Fizruki üksus sai eestlastelt kiirpaadi sellepärast, et veel kevadel oli seal üksuses kolm Eesti vabatahtlikku ning üksusel oli hädasti vaja korralikku alust. «Jalgsi vee peal ei käi, kui just Kristus pole, võin isiklikult seda fakti kinnitada,» ütles Paulus.
Pauluse sõnul sai kiirpaadi viimise konkreetseks tõukeks ühe Eesti vabatahtliku lugu, kuidas ta jäi koos kaaslastega Dnepri vasakul, okupeeritud kaldal Vene armee tule alla, nende paat läks ümber ning kaks mees uppusid. Eesti vabatahtlik Oleg, kutsungiga Estonets, sai haavata. Postimees kirjutas Olegist ja tema sõdimisest Krõnkõs tänavu veebruaris.
Peamiselt ründavad Vene droonid ukrainlaste paate ja kaatreid sel hetkel, kui need jõuavad kalda äärde, sest siis on nende kiirus väike või peavad need peatuma.
Kuna «Vanadel koertel» läks paadi hankimisega aega (näiteks tuli Taani merepäästjatele parema nähtavuse tarbeks oranžiks värvitud paat ümber võõbata merehalliks, et see, vastupidi, hoopis vähem silma hakkaks), siis jõudsid kaks Eesti vabatahtlikku sõdurit vahepeal juba teistesse üksustesse minna, kuid Oleg ehk Estonets on endiselt samas Fizruki juhitud üksuses.
Eestist abi kohaleviimine Ukrainasse möödub harva viperusteta. «Vanade koerte» paadiviimise retk polnud erand.
Poola-Ukraina piiril selgus, et Taanis oli paadi numbri kirjapanemisel tehtud viga: B-tähe asemel oli dokumenti kirjutatud number 13. «Esialgu taheti kohe piirilt tagasi saata,» rääkis Paulus. «Poolteist tundi läks aega, et selgitada, et pdf-programm tegi ise kuidagi B tähest 13. Lõpuks saime üle piiri.»
Ukrainas selgus 300 kilomeetrit enne sihtkohta, et haagise rattalaagrid olid nii läbi, et edasi sõita polnud võimalik. Oli pühapäeva õhtu ja kõik poed-töökojad kinni.
«Lõpuks ajasid kohalikud üle Umani linna tuttavad kokku. Sobis Žiguli 08 esiratta laager, leiti ka abivalmis mehaanik, kes vana laagri jäänused välja pressis ja uue laagri rattarummu tagasi pressis,» rääkis Paulus. «Kuna olime pühalikult lubanud, et külastame abistaja söögikohta trassi ääres, siis söödeti tasuta veel ka kõht täis. Arve küsimise peale solvuti ja pidime kõik veel portsu magustoitu sööma.»
Vanad koerad
«Vanad koerad»
Ukraina üksusi abistavat «Vanade koerte» vennaskonda saab toetada Team Old Dogs MTÜ kaudu. MTÜ arve LHV pangas on EE627700771009087366, selgitus: Toetus Ukraina.