Kui saabuda suvise tööpäeva ennelõunal Kiruna südamesse, avaneb silme ees kummaline segu tõelisest Rootsi Bullerbyst, hallist tööstusasulast ja inimtühjast kummituslinnast.

Selle Viljandi-suuruse idülliliste puumajadega Põhja-Rootsi asula siluetil domineerib Kiirunavaara mägi ja selle all asub maailma suurim rauamaagikaevandus. Tänu hinnalisele maavarale linn eelmise sajandi saabudes üldse tekkis, kuid nüüd sunnib seesama kaevandus suuremat osa asulast variseva maapinna tõttu mitu kilomeetrit praegusest asukohast eemale kolima. Kui seista Kiirunavaara mäe tipus, on näha linna poole vonklemas sügavaid lõhesid.

Nii ongi Kiruna senises südames mitu kvartalit taraga sisse piiratud, tänaval liiguvad vaid üksikuid töörõivas ja kiivriga inimesed ning buldooserid lammutavad kolinaga hooneid. Veel püsti seisvad, kuid lähiaastail maatasa tehtavad majad on valdavalt tühjad, poed ja söögikohad lõplikult suletud ning hotellgi, kus peatun, valmistub uksi alatiseks kinni pannema. Sellest annab tunnistust silmanähtav otsus enam mitte midagi parandada või klanida – kolaka saanud toaukses haigutab sügav auk, mööblit hoiab hädapärast ühes tükis kleeplint.