Mark Rutte on järgmine NATO peasekretär

Mark Rutte Foto: NICK GAMMON / AFP / SCANPIX

Ametist lahkuv Hollandi peaminister Mark Rutte kindlustas täna endale NATO peasekretäri koha, kuna tema ainus vastaskandiaat, Rumeenia president Klaus Iohannis, teatas loobumisest.

NATO 32 liikmesriiki nimetavad 57-aastase kogenud poliitiku Rutte tõenäoliselt lähipäevil ka ametlikult kandidaadiks ning ta võtab koha üle Jens Stoltenbergilt, kui tolle ametiaeg 1. oktoobril lõpeb.

Rutte saab NATO juhiks raskel ajal, kui Venemaa sõda Ukrainas kestab ja USAs võib novembris saada taas presidendiks Donald Trump.

Rutte teatas kandideerimisest eelmisel aastal, kui tema koalitsioonivalitsus kokku kukkus ning sai kiiresti alliansi raskekaallaste USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa toetuse.

Türgi ja Ungari veenmiseks tuli Ruttel aga mängu panna pea 14 aasta jagu diplomaatilisi kogemusi Hollandi valitsusjuhina.

Türgi võitis ta enda poole aprillis Istanbuli külastades ja Ungari peaministri Viktor Orbániga jõuti kokkuleppele sel nädalal Euroopa Liidu tippkohtumisel.

Viimaseks takistuseks jäi Iohannis, kes oli käinud end välja alliansi idatiiva kandidaadina ja lubanud tuua NATOsse uue vaatepunkti.

Neljapäeval teatas aga Rumeenia julgeolekunõukogu, et Iohannis võttis oma kandidatuuri tagasi ja nüüd toetatakse Ruttet.

See tähendab, et tema peasekretäriks nimetamine juulis Washingtonis NATO tippkohtumisel peaks minema tõrgeteta.

Rutte võtab ohjad üle endiselt Norra peaministrilt Jens Stoltenbergilt, kes juhtis allianssi kõige keerulisematel külma sõja järgsetel aastatel.

Kerge ei saa olema ka uuel peasekretäril.

Vaid mõni nädal pärast tema ametisse astumist on USAs presidendivalimised ning ameeriklased otsustavad, kas riigipeaks jääb Joe Biden või saab taas Donald Trump.

Ettearvamatu ekspresidendi Valgesse Majja naasmise väljavaated on teinud liitlased rahutuks, sest kardetakse, et Trump võib tõmmata koomale USA kui Euroopa julgeoleku tagaja rolli.

Trump on kampaania ajal ise neid hirme paisutanud ning öelnud, et julgustaks Venemaad ründama NATO riike, kes ei kuluta oma kaitsele piisavalt.

Nagu Stoltenberg, nii sai ka Rutte kiita Trumpi ettevaatliku kohtlemise eest tolle esimesel ametiajal, kui Trump kaalunud väidetavalt isegi USA NATOst välja viimist.

«Minu arvates on Mark Rutte väga tugev kandidaat,» ütles Stoltenberg teisipäeval Washingtoni külastades. «Tal on peaministrina palju kogemusi. Ta on minu hea sõber ja kolleeg.»

Kui Trumpi naasmine presidendiametisse võib NATO-le väljakutse esitada, siis hoopis tõsisema vastasega seisab allianss Vene presidendi Vladimir Putini näol silmitsi idas.

2022. aasta veebruaris Ukrainasse tunginud Vene väed on siiani pealetungil ning NATO juhil on oluline osa Kiievi toetajate abi suunamises ja koondamises.

Samal ajal tuleb Ruttel kindlustada, et allianss on valmis kaitsma end mis tahes potentsiaalse rünnaku eest Venemaalt.

Üks osa sellest seisneb Euroopa liitlaste veemises, et nad suurendaksid kaitsekulutusi, täpselt nagu nõuavad Trump ja teised USA liidrid.

Sel nädalal teatas NATO, et 32 liikmesriigist 23 täidab alliansi kümne aasta eest sihiks võetud eesmärgi kulutada kaitsele vähemalt kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT).

Ruttet on nimetatud ka Teflon-Markiks, kuna ta on suutnud Hollandis nii kaua võimul püsida. Nüüd saab temast neljas hollandlane NATO juhina.

Konservatiivist peaminister asus toetama Ukrainat majanduslikult kohe Venemaa kallaletungi järel ning on juhtinud Kiievi varustamist hävitajatega F-16.

Alliansi idatiiva riigid püüdsid küll suruda läbi mõnd oma kandidaati kui Venemaa paremat tundjat, kuid Rutte toetajad kinnitavad, et ta on Venemaast lähtuvatest ohtudest täiesti teadlik.

Rutte ametiajal 2014. aastal tulistati Ukraina kohal alla Malaysia Airlinesi reislennuk lend MH17, mille pardal hukkunud 298 inimese hulgas oli 196 hollandlast. Allatulistamises süüdistatakse Moskva toel Ukrainas võitlejaid.