UUS SÜÜDISTUS VENE LADVIKULE ⟩ ICC taotleb Valeri Gerassimovi ja Sergei Šoigu sõjakuritegude eest vahistamist

Venemaa endine kaitseminister ja praegune julgeolekunõukogu sekretär Sergei Šoigu mais Kremlis. Foto: VJATŠESLAV PROKOFJEV / SPUTNIK / EPA / SCANPIX

Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) teatas täna, et väljastas vahistamiskäsud Venemaa kindralstaabi ülema Valeri Gerassimovi ja endise kaitseministri Sergei Šoigu suhtes.

Vahistamiskäsud väljastati seoses väidetavate sõjakuritegudega, mis olid suunatud tsiviilobjektide vastu ning tõid kaasa liigse kaasneva kahju tsiviilisikutele, aga samuti seoses inimsusvastaste kuritegudega ebainimlike tegude eest Ukrainas, märkis ICC avalduses.

«24. juunil 2024 väljastas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (edaspidi «ICC» või «kohus») II kohtueelne koda, kuhu kuuluvad kohtunik Rosario Salvatore Aitala (eesistuja), kohtunik Sergio Gerardo Ugalde Godínez ja kohtunik Haykel Ben Mahfoudh, vahistamismääruse kahe isiku, Sergei Kužugetovitš Šoigu ja Valeri Vassiljevitš Gerassimovi suhtes seoses väidetavate rahvusvaheliste kuritegudega, mis on toime pandud Ukrainas valitseva olukorra kontekstis vähemalt 10. oktoobrist 2022 kuni vähemalt 9. märtsini 2023,» seisis kohtu veebilehel avaldatud teates.

Esitatud süüdistused on seotud rünnakutega Ukraina elektritaristu vastu. «Selle aja jooksul andsid Venemaa relvajõud Ukrainas mitmes kohtas suure hulga lööke arvukate elektrijaamade ja alajaamade vastu,» teatas kohus.

Kohtu hinnangul on alust arvata, et väidetavad löögid olid suunatud tsiviilobjektide vastu, ja nende rajatiste puhul, mis võisid tol hetkel kvalifitseeruda sõjalisteks sihtmärkideks, olnuks oodatav juhuslik kahju tsiviilelanikele selgelt ülemäärane võrreldes oodatava sõjalise kasuga.

Ukraina nimetas otsust tähtsaks. «Kõik võetakse kurjuse eest vastutusele,» ütles presidendikantselei ülem Andri Jermak.

Venemaa julgeolekunõukogu ütles, et ICC vahistamiskäsk Šoigu suhtes on tähtsusetu, vahendasid Vene uudisteagentuurid. «Rahvusvahelise Kriminaalkohtu protsessi-eelse koja otsus julgeolekunõukogu sekretäri Sergei Šoigu suhtes on tähtsusetu,» vahendas nõukogu pressiteenistuse teadet uudisteagentuur TASS.

Varem neli vahistamiskäsku

Mullu märtsis väljastas ICC vahistamismääruse Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Vene laste õiguste voliniku Maria Lvova-Belova suhtes. Mõlemat süüdistatakse Ukraina laste küüditamises Ukraina okupeeritud aladelt Vene Föderatsiooni.

Selle aasta märtsis väljastas ICC vahistamismääruse kahe kõrge Vene ohvitseri suhtes, keda kahtlustatakse sõjakuritegudes. Kohtu kohaselt on tegu armee kindralleitnandi Sergei Ivanovitš Kobõlaši ja mereväe admirali Viktor Nikolajevitš Sokoloviga.

Neid süüdistatakse tsiviilsihtmärkide ründamise sõjakuriteos ja ebainimliku käitumise inimsusevastases kuriteos. Kohtu teatel on alust arvata, et kahtlusalused vastutavad raketilöökide eest Ukraina energiataristu vastu.

Haagis paikneval ICC-l ei ole oma politseijõudu vahistamiskäskude täitmise järgimiseks. Selle asemel tuleb kohtul tugineda 124 liikmesriigi õigussüsteemidele. Teoorias ei tohiks keegi, kelle suhtes on vahistamiskäsk väljastatud, reisida ICC liikmesriiki, kui ei taha kinnivõtmist.

Putin on viimasel ajal reisinud küll välismaal, näiteks Kõrgõzstanis, Saudi Araabias ja Araabia Ühendemiraatides, millest ükski ei ole ICC liige.

Samas jättis ta BRICSi (Brasiilia, Venemaa, India, Hiina ja LAVi ühenduse) kohtumisele Lõuna-Aafrika Vabariiki sõitmata, kuna ICC lepingulisele Aafrika riigile seatud ootus vahistamiskäsku Putini saabumisel täita oli olemas.

Moskva vastas oodatult äärmiselt jõuliselt Putini suhtes väljastatud vahistamismäärusele ning nimetas seda tühiseks. Vastukaaluks väljastas Venemaa ICC kohtu eesistuja suhtes oma vahistamiskäsu.

Šoigu tõrjutud, Gerassimov püsib

Putin vahetas läinud kuul Šoigu välja kaitseministri kohalt Venemaa sõjalise juhtkonna põhjaliku remondi käigus. 68-aastane Šoigu sai Vene kaitseministriks 2012. aastal ning tal on seljataga muljetavaldav karjäär Nõukogude Liidu järgsel Venemaal, mille pikkuse puhul annab võrdset otsida.

Šoigu liikus ministriametist edasi julgeolekunõukogu sekretäriks, vahetades seal välja tema kauase liitlase Nikolai Patruševi.

Kreml ütles samuti, et lähiajal ei ole kavas Gerassimovi kindralstaabi ülema kohalt välja vahetada.

Lisaks Šoigule võtsid mõjukad Ukraina sõja meelsed sõjablogijad sihikule ka Gerassimovi, keda süüdistati samuti Moskva sõjalistes läbikukkumistes.

Vaatlejate sõnul oli ta lähedalt seotud kava väljatöötamisega saata sõdurid Ukrainasse täieliku salastatuse tingimustes.

Aastal 2012 ametisse asunud Gerassimov on nõukogude-järgse ajajärgu Venemaal kõige kauem ametis olev kindralstaabi ülem.

Aastal 2002 loodud ICC, mille eesmärk on uurida sõjakuritegusid kõikjal maailmas, avas septembris oma välibüroo Kiievis, et seeläbi võtta tõhusamal viisil vastutusele Vene üksused, keda süüdistatakse võimalikes sõjaroimades.

Kohus alustas 2023. aasta märtsis Haagis Venemaa sõjakuritegude uurimist. Kiiev nimetas seda käiku ajalooliseks esimeseks sammuks tribunali loomisel Moskva juhtkonna vastutusele võtmise teel.