/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/06/27/16183377t1h3b48.jpg)
Eesti koos Läti, Leedu ja Poolaga saatis ELile eile kirja, milles kutsutakse ühendust panustama rahaliselt Venemaa ja Valgevene piirile kaitserajatiste ehitamisse, et ennetada sõjalist ohtu ja muid Moskva kahjustavaid samme.
2,5 MILJARDIT EUROT ⟩ Baltimaad ja Poola kutsuvad ELi maksma kinni idapiiri kindlustamist (1)
Kiri peaks tulema arutlusele täna Brüsselis algaval ELi ülemkogul ning nelja maa esindajad leivad, et kogu 27-liikmelise liidu kaitsmisse peaks rahaliselt panustama ka teised riigid peale nende, kes jagavad Venemaa ja selle liitlase Valgevenega ühist piiri, vahendas uudisteagentuur Reuters.
«Kaitseinfrastruktuuri süsteemi rajamine ELi välispiirile Venemaa ja Valgevenega tegeleb hädavajaliku ja kiireloomulisele vajadusega kaitsta ELi sõjaliste ja hübriidohtude eest,» seisab nelja riigi liidri kirjas, mida Reuters on näinud. «Selle ühise ettevõtmise ulatus ja kulud nõuavad spetsiaalset ELi tegevust, et toetada seda nii poliitiliselt kui ka rahaliselt.»
Mõne Reutersiga vestelnud ELi diplomaadi hinnangul maksaks sellise kaitseliini rajamine ELi 700 kilomeetri pikkusele piirile Venemaa ja Valgevenega umbes 2,5 miljardit eurot.
«Tuleb rakendada erakorralisi meetmeid, sest ELi välispiiri tuleb turvata ja kaitsta sõjaliste ja tsiviilvahenditega,» seisis nelja Ida-Euroopa maa kirjas. Riigid rõhutasid, et kaitseliini kavandamine ja rajamine ELi idapiirile peaks olema koordineeritud NATOga ja vastama selle sõjalistele nõuetele.
Täna algava ülemkogu üheks oluliseks aruteluteemaks on just Euroopa kaitseinivetseeringud ja nende rahastamine.
Baltimaade ja Poola taotlus kaitserajatiste ehitamiseks piirile järgneb Kreeka ja Poola algatusele luua ELi ühine õhutõrjesüsteem, mille eeskujuks võiks olla Iisraeli Raudkuppel. See peaks koordineerima praegu eraldi tegutsevaid ELi maade õhutõrjesüsteeme.